Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hinna eest Leppimine ühiskonna kihistumisega Mure saatuse ja välise mulje pärast Ajaloolised väljavaated Põlgus orjaliku töö vastu Indiviidi ainulaadsus Rahvuslik au Kirg, ülespuhutud kõne Apaatia, passiivsus Lojaalsus rühmale Lugupidamine kõrge ea vastu Toplettõde ja reaalsus Matsolikkus Manana, tsükliline aeg Orienteeritud inimsuhetele Arusaamad Juhtimine ja staatus Paljudes Lääne ühiskondades omandatakse staatus tänu raskele tööle, saavutustele ja mõnikord rikkusele. Mehhikos pole asi mitte niivõrd saavutustes, kuivõrd täislikkuses.
Vajame Eesti teadust, ja ainult selle loominguks suudame kulutada. Jumal tänatud, tunnust u s e s t pole me enam nii vaesed, et üksnes nendega tarvitseksime uhkustada. Meie nõrkus on muus, — usu puuduses endasse, kultuuri traditsioonide ja rahvusliku ideoloogia puuduses. Rahvustunde isikuline väärtus ongi — inimese usus endasse, tema terves enesetundes, enda sisemise väärtuse tajumises, mis tal võimaldab häbenemata oma päritolu ka võõra ees vabalt pea püsti hoida ilma orjaliku tungita — temaga sarnaneda või enda väärtuse tõusu näha temaga ühtesulamises. Meie nõrkus on selles, et välise külje, tunnuste jahi taga ei ole selget rahvuslikku ideoloogiat, mis seoks ja hingestaks kõik meie tegevuse, kõik püüded, kõik tööd ja töökesed üheks võimsaks vooluks, — omapäraseks, loovaks, eesti rahva teadlikku osa ühendavaks ja edasiviivaks. Selle asemel otsitakse ideoloogiat, ideid võõrsilt, — ikka moodsaid, ikka kõmulisi. See moodsa ja
Härraste moraal -- antiigi vaimsed valitsejad. Antiik oli härraste ajastu. Karjamoraal -- kristlus. Tõeline filosoofia sünnib Nietzsche järgi vabadusest, mitte aga materiaalsest rikkusest. Rahaga on võimalus filosoofia kinni maksta. Nietzsche hindas kõrgelt antiikaja kultuuri võimet paljude võõraste kultuuride tuultes iseendaks jääda ja kõrgematele tasanditele areneda. Kristlus. Nietzsche nimetas ennast anti-kristuseks. Ta väitis, et ristiusk surub inimest maha, tekitab orjaliku inimese, nõudes inimese alandlikkust. Tekib orjalik suhtumine ümbritsevasse maailma. Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania.
Kui inimene suudakski end tappa, arvaks Cioran selles leiduvat julgust ja kangelaslikkust. Sedasi oleks inimene oma vaevadest lõpuks vaba ja tõuseks kõrgemale, võites täieliku lunastuse. 4) Cioran võitleb elu vastu, kuna tema meelest peitub tõde vaid surmas ja seetõttu on targemad ja tõele lähemal vaid inimesed, kes on surnud või ühe jalaga hauas. Ta väidab, et inimesed on oma mõttetu orjaliku vaevlemise ja enesetapust hoidumisega tekitanud oma elust vaevarikka nõiaringi. Vastused Nietzsche Ecce homo kohta: 1) Nietzsche peab kõigi väärtuste ümbervääristamiseks tõe välja kuulutamist. See tähendab kõige senise maha laitmist, jõudmaks tõeni, mille kohaselt on aastatuhandeid tegeletud pettusega. Ennast peab ta esimeseks tõe väljakuulutajaks. 2) Ta leidis, et ta on niivõrd suur ja omalaadne mees, kes tuleb ja päästab maailma pimedusest
annaabi.ee 
