Selliseid seiklusi pakub seiklusjutt ,,Viieteistkümneaastane kapten’’. Raamatusse on pildid illustreerinud H. Meyer ja Ch. Barbant ning eesti keelde on tõlkinud teose S. Kadari. 6. Peategelaste iseloom ja suhted. Dick Sand – Abivalmis, sõbralik, iseseisev, edasipüüdev ning heasüdamlik. Ta tegi kõik, mis sai ning püüdis ise laeval hakkama saada. Suhetega tal raamatu alguses probleeme ei olnud, kuid hiljem tekkisid sinna vaenlaste nimekirja orjakauplejad ja püüdjad Harris ning Negoro. Proua Weldon – Vapper, kannatlik ning abivalmis. Kui laevaga sõitma läks, siis tema merd ei kartnud ning ta oli kannatlik, kuni reisi lõpuni. Kui kellegil on laeval abi vaja, siis proua Weldon aitas kui ta oli selleks võimeline. Sai kõigiga hästi läbi v.a Negoroga. Kapten Hull – Osav, usaldatav ning juhtiv. Ta oli laeva juhtimises ning harpuunimises üks laevastiku osavaim. Tema kätte julges J. Weldon oma
Hommikul alustasid nad retke. Nad kõndisid pika maa ja Dick ja kõik teised hakkasid Harrist natukene kahtlustama. Nad nägid kaelkirjakuid, aga Harris ütles et, need on hoopis jaanalinnud. Pärast nägid nad jõehobu ja Banedikt leidis ühe putuka, mida oli seni leitud ainult Aafrikast aga mitte Ameerikast. Ühel päeval hakkas Dingo jälle jälgi ajama. Tom ja Dick läksid talle järgi ja leidsid käerauad, siis nad said aru, kes Harris on. Nad said aru, et Harris ja Negro olid sõbrad ja orjakauplejad. Ja et nad on Aafrikas. Peale seda Harris põgenes. Dick aga ei tahtnud, et proua Weldon muretseks ja ei öelnud talle, ega ka kellelegi teisele, kus nad on. Harris ja Negro said kokku, aga kuna Dingo oli neid jälitanud, siis ta leidis mehed üles. Koer tahtis juba Negrole kallale joosta, kuid Negro jõudis teda tulistada. Dingo suutis põgeneda. Negro oli Harrise pärast pettunud, et ta laeva meeskonda sügavamale metsa ei viinud, kust oleks olnud kindlam neid kätte saada.
Aafrika ei olnud üksainus suur kõrb, nagu arvati, vaid veeküllane ja rahvarohke piirkond. Livingstone oli vahepeal jälle saanud isaks poeg Thomas. Uuele ekspeditsioonile mingi kogu perega lapsed ja lapseootel Mary, kuid kaugemale Ngami järvest ei jõutud lapsed haigestusid ja Mary rasedus oli kaugele jõudnud. Sündinud Elizabeth suri kahjuks peagi. Ka Mary haigestus. Livingstone´i masendas tõik, et mitmetesse paikadesse olid jõunud portugali orjakauplejad. 1851. sündis poeg Oswell. Livinstone otsustas perkonna saata Sotimaale. Livingstone on kirjutanud, et Kapimaa ajalugu kajastub juba Ameerikas, et valge rassi järkjärguline kasvamine põhjustab aegamisi mustade kadumise. Livingstone tunnistas kõigi inimolendite võrdseid õigusi. Kuigi kultuuriarengult olid nt. kosad metslased, sellegipoolest inimolendid ja neilgi pidi olema "teatud võõrandamatud õigused". Kosadel on õigus võidelda oma kodumaa vabaduse eest
Pakkumine vaesus (kiire populatsiooni kasv, tööpuudus, naiste diksrimineerimine), teadmiste vähesus Soodustavad tegurid Taust Globaliseerumine odav transport, kommunikatsioonivõimalused Riiklikul tasandil soodustavad tegurid Korruptsioon Korrakaitsjate vähene koolitus ja finantseerimine Nõrk seadusandlus Teed orjusse Pettus tööpakkumine, abielu vahendus, võrgutamine, värbamine endiste orjade poolt, laen Müük Röövimine Orjakauplejad ja orjapidajad erinevates piirkondades Väikesed sulid Lõuna- ja Ida-Aasia Väikesed grupid Lõuna- ja Ida-Aasia Kurgitegelike gruppide võrgustikud Euroopa (Vene Maffia; Nigeeria, Moldova, Rumeenia, Albaania Maffia), Jaapani maffia Orjuses hoidmise vahendid Oma kogukonnast, lähedastest eraldatus Isolatsioon Võõras riigis, keelt ei oska, ei tunne seadusi ega kultuuri Häbi Ähvardused teha kahju lähedastele
järgi 46 pikkuskraadist alates kaheks. Lääne pool pidi minema Hispaania huvisfääri ja ida Portugalile (eelkõige Ladina-Ameerika). 1529 jaotati maailm Zaragoza lepingu järgi taas Hispaania ja Portugali vahel 145 pikkuskraadist alates kaheks. Ida pool pidi minema Hispaaniale ja lääne Portugalile 4. orjanduse ja rahvusvahelise kaubanduse algus Aafrikast viidi Ameerikasse 300a jooksul ligi 12 miljonit neegerorja. Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid. Ameerikast viidi Euroopasse tubakat, suhkrut, puuvilla ja kakaod. Euroopast Aafrikasse viidi rämps- ehk odavkaupa (klaashelmed, kirev sitsiriie). Maadeavastused olid avastatutele kasulikumad, sest: 1. uued tehnoloogiad ja uus kultuur 2. silmaringi laienemine 3. kohalike valitsejate võim suurenes, sest nad tegid koostööd maadeavastajatega Maadeavastused olid avastajatele kasulikumad, sest: 1. uued kaubad ja kaubateed 2
Kõige rohkem hülgasid lapsi vaesed. Oli kirjutamata seadus, et võimalikult kiiresti hüljataks laps, et ei kiindutuks lapsesse. On teada, et ka kõrgematest kihtidest hüljati. Kui leiti, et rahvast on liiga palju ja ei olnud võimalik välja rännata kolooniatesse, siis otsustati, et mingil aastal hüljatakse kõik lapsed. Roomast on teada protestihülgamisi. Lapsed hüljati kas templisse või prügimäele. Hüljatud laste saatus võis olla erinev. Orjakauplejad käisid templites ja prügimägedes, kasvatati orjadeks. Suur orjade saamise allikas. Käisid ka tavalised inimesed otsimas, adopteeriti ja kasvatati vabaks inimeseks. Surema ei jäetud lapsi. Adopteeriti ka täiskasvanud inimesi. Hüljati ka vigaseid ja puudega lapsi, rohkem hüljati tüdrukuid. Kui eseme järgi tunti hüljatud laps ära, oli võimalik saada ta vabaks. Lapse hülgamine võis olla ka pettemanöövriks pater familias´el. Pater familias+orjatar= laps(laps on ori, kuulub orjale)