lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima
olema mõlemal vanemal valge värvi geen, sest see on retsessiivne. Valge tiiger ei ole siiski albiino. Tal on sinised silmad ja seljal šokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Valge tiiger on väga haruldane ja teadaolevalt on teda ainult loomaaias. Samas on nähtud ka üsna ebatavalist värvi tiigreid, kaasa arvatud üleni valge ja üleni must. 1989. a. teavitati üleni valge tiigri nägemisest Orissas (India osariik) Similipali reservuaadis. See oli üleni valge tiiger kellel ainult peegelduva valguse all oli aimatav triipude muster. Samuti on teateid 1939. aastal üleni valge tiigri nägemisest. Oktoobris 1992 võeti Tis Hazaris salakaubavedajatelt ära musta tiigri nahk. Naha suurus oli kaheksa ja pool jalga ning see on välja pandud India Rahvusmuuseumis. Ilma triipudeta musta tiigri olemasolust on tulnud küll teateid, aga need pole spetsialistide
Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad
Fourth level Fifth level Üks vanimaid templeid Khajurahos - Lakshmana tempel, ca 950a, pühendatud Visnule. Erootilised skulptuurid Lakshama templilt. Parasurameshvara tempel. Kõige paremini säilinud ja vanim tempel Põhja-Indias, Orissas (ehit. 7. saj.). Tempel on põhendatud Sivale. Brihadisvara tempel (Suur tempel) Lõuna-Indias, Tanjores. Tempel on rajatud Lõuna-India valitsejate Tsolade poolt. Külgedele on jäädvustatud Rajaraja Tsola ja tema õe teod tohutus 107 lõigust koosnevas raidkirjas. Templi sissekäikude juures valvab 25-tonnine skulptuur, mis kujutab Nandit, püha härga, kelle seljas ratsutab Siva. Angkor Vati tempel Kambodzas. Tempel on ehitatud 12. saj
annaabi.ee 
