õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Tekkepõhjustest lähtuv jaotus: originaarseteks (algne, ürgne) (nt riigid) sekundaarsed (derivatiivne, tuletatud) (nt rahvusvahelised organisatsioonid Malta Ordu ja Püha Tool). Rahvusvahelise tavaõiguse ning õiguse üldpõhimõtete sisu määratlemiseks on lubatud kasutada täiendava õigusallikana kohtuotsuseid ja õigusteadlaste teoseid. Kohtuotsused rahvusvahelise õiguse allikana võivad olla rahvusvaheliste vahekohtu- ja kohtuotsuste kõrval ka riigisiseste (ennekõike kõrgemate) kohtute otsused
Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjektiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine tekkepõhjustest lähtuvalt Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada: a) originaarseteks (algne, ürgne) 16 b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid. Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse subjektideks on näiteks rahvusvahelised organisatsioonid, mis on asutatud teiste rahvusvahelise õiguse subjektide poolt.
Teatud juhtude puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjetiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada: a) originaarseteks (algne, ürgne) b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid. Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse subjektideks on näiteks rahvusvahelised organisatsioonid, mis on asutatud teiste rahvusvahelise õiguse subjektide poolt.