on seda vaid teleri vahendusel näinud ning kolm inimest sellised, kes on ise üritusest osa saanud. · Minu sugulane Elina Pärgma ei ole ise laulupeol laulnud ning tema oskas selle kohta öelda ainult, et palju rahvast tuleb sinna kokku. · Minu lapsepõlve sõbranna Kai Tiitsaar, kes ei ole samuti kunagi laulupeol käinud, vastas eelnevaga ühtmoodi. · Minu endine klassivend Marko Mei, kes on ise laulupeost osa saanud, vastas palju originaalsemalt ning mitte nii napisõnaliselt. Tema seostab seda avalaulu ,,Koiduga", eestlusega, laulupeo tulega, rahvariiete ning õlletelgiga. · Endine klassiõde Agnes-Carmen Vreimann vastas samuti kohe mõtlemata: ,,Tõnis Mäe Koit!,, · Endise klassivenna Marek Kartau arvates olevat seal kõige suurem aplaus ever! Ma usun, et seda see ka on. *Kõiki neid ütlusi saab võrrelda 2009. aasta laulupeo piltidega, mis on lõpupoole eraldi lehel
looming on valminud sel perioodil. Siit peaks otsima seda sidet: ühelt poolt haigus, teiselt poolt vaimne kõrgvorm. Selles valguses on Liivist kirjutanud Juhan Luiga, kes oligi ametilt psühhiaater, töötas ja tegutses Tartus vaimuhaiglas arstina. Vaimuhaige, kuid siiski meeleterav: jälgis ajakirjandust, kirjandust jne. Skisofreenia: seletab vahekorda ümbruse ja enda vahel valesti. Omapära ja algupära avaldub selgemini. Haigus lõikab mõjuväljad katki: inimene tegutseb originaalsemalt. Katkendlik, rebitud ütlemisviis. Skisofreenia puhul on intuitsioon teravdunud, tundlikum. Teemad: loodus, looming, armastus. Üks Liivi kaanonisse kuuluva loomingu tunnusteks: tegemist on looduse intiimse peegeldamisega, loominguga. Tuglase kehtestatud tõlgendus. Võtab looduslüürika, mõtestab selle läbi oma tunnete jmt, nt “Lumehelbeke”. Lüürilise mina ja looduse erinevate aspektide, loodusliku keskkonna vahel on tihe side.
Andekus ja loovus 35 Joonis 5b. Näiteid Torrance’i loovustesti ülesannete kohta. 36 Andekus ja loovus Torrance’i loovusteste on oma uuringutes kasutanud Eda Heinla (2002), kes uuris 9–12- ja 16–17-aastaseid õpilasi ning nende loovuse seoseid kasvu- keskkonnaga. Tema uuringust selgus, et originaalsemalt mõtlevad need lapsed, kelle vanemad on haritumad, suhtlevad lastega aktiivselt ning kellel on lastega palju ühiseid tegevusi. Laste loovuse uurijad on leidnud teatud tõusu- ja langusperioode laste loovuse arengus ajavahemikus 4.–16. eluaastani (viidatud Heinla, 2008 järgi). Eelkooliealiste laste loovust ei saa loomulikult mõista selles tähen-
annaabi.ee 
