ning jaguneb mitmeks väiksemaks alaliigiks. Pärimuskultuuri alla loetakse rahvaluulet, -muusikat, -tantse, -mänge, -teadmiseid, -kombeid ja -oskuseid. Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud vanema laulu sõnu, kuid uuendatud ja muudetud meloodiat. Kasutusel on ka põimunud luuletused ja jutud, kus on killuke minevikku ja olevikku. See põimitud versioon on
Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Kui 1960. aastatel hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: alternatiivmeditsiin, orientalistika, New Age'i liikumised jmt, siis 1970. aastate esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist olid Thespis (teatriajakiri), Visarid (kunstiajakiri) ja Magisteerium (New Age'''i ajakiri). Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati väliseestlaste teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid. 1970
sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvaluulel noorte identiteedi kujundajana. Suurimaks probleemiks osutus noorte inimeste mõttemaailma mõistmine ning muidugi ka see, mida üldse saab tänapäeval rahvaluuleks nimetada. Põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks kasutasin aimaterjalidena teoreetilist kirjandust ning originaalmaterjale, milleks olid lühitekstid. Palusin kolmel noorel inimesel avaldada arvamust antud teema kohta ning tagasisidena sain arvutis trükitud tekste. Nimetatud isikuteks olid töötavad noored ja üks üliõpilane. 1. Rahvaluule tähendus Enamasti peetakse rahvaluuleks ainult rahva poeetilist sõnaloomingut, kuid tegelikult ulatuvad selle juured palju sügavamale. Rahvaluule oma mitmekesisuse ja erinevate tüüpidega
annaabi.ee 
