· Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed", "Lasteleht", "Tervis", "Elu"; · Ajalehe tiraaz on praegu 63 000 kuni 64 000 eksemplari; · Lugejauuringute põhjal on "Postimees" üks populaarsemaid ajalehti eestlastest lugejate seas. · Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. aastal; · 7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal; · 2013.aasta alguses töötab eesti toimetuses "Postimees" üldiselt 210 inimest, vene toimetuses ainult 37 inimest. Intervjuu venekeelse ,,Postimehe" tõlkijaga: · Intervjuu jooksul saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, hea toimetus, maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab
Eessõna väitel kogus Thor Helle grammatika jaoks materjali pikema aja jooksul, ent kuna ta oli 30-ndatel aastatel hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega, jäi grammatika väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Gammatikale on lisatud ulatuslik sõnavarakogu, mis on küll esimene trükitud eesti-saksa sõnastik, kuid pole siiski originaalmaterjal, vaid tugineb S. H. Vestringi (märksa mahukamale) käsikirjalisele sõnastikule. Sõnastikule on lisadena liidetud 16 temaatilist eriloendit saksa (ositi ka ladina ja vene) vastetega ning saksakeelsete selgitustega, mis väljaandja sõnul pärinevad Thor Hellelt ja teistelt pastoritel. Sõnastikule järgnevad eesti vanasõnad ja mõistatused saksa vastetega, mis ei ole samuti Thor Helle enda kogutud, vaid pärinevad väljaandja sõnul samalt
laulikut setu tava järgi ikka vaid natuuras, söögi-joogiga. [ERA II 145, 3/34 (1) 541 värssi]. Paulopriit Voolaine (1899 1985), Räpina kihelkonnast pärit Tartu Ülikooli filoloogia-üliõpilane oli 1921. a. oma õlgadele võtnud Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt kavandatud "Seto lugemiku" koostamise. Lugemiku I osa sisaldab rohkem küll eesti kirjanike ja poeetide loomingu tõlkeid setu keelde, kuid lugemiku II osas on originaalmaterjal juba ülekaalus. Teaberohked ja nauditavad on A. O. Väisänen käsitlused setu laulikutest (koos tekstinäidetega tutvustatakse ka A. Vabarnat) ja setu rahvamuusikast. Samas leidus ka P. Voolaine enda eepika-katsetus "Palakõsõ' jutlast "Kuningas Seto"" [Fragmendid lugulaulust Kuningas Seto], mida kokkuvõttes tuleb kviteerida siiski ebaõnnestumisena, sest autor pole suutnud piisavalt hästi imiteerida traditsioonilist leelovormi. P
annaabi.ee 
