Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura-
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna
probleemidele. Roosiromaan Noormees näeb unes, kuidas ta satub kaunisse aeda, kus ta näeb roosi. Amori nool (seos antiigiga) tungib ta südamesse ja ta armub roosi kirglikult. Kuigi roosi lubab noppida Tervitus, ei luba seda teha Peks, Häbi ja Hirm. Tervitus saab enda liitlasteks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri, mittenoppimise poolele lisanduvad Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangitorni ela Vanamoori valve alla. Siinkohal sureb originaalautor, kuid omamoodi lõpetab teose de Meung. Tema teos kujuneb välja loodusfilosoofiliseks traktaadiks. Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning püüab elunähtusi selgitada mõistusest lähtuvalt. Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis
Roosiromaan Noormees näeb unes, kuidas ta satub kaunisse aeda, kus ta näeb roosi. Amori nool (seos antiigiga) tungib ta südamesse ja ta armub roosi kirglikult. Kuigi roosi lubab noppida Tervitus, ei luba seda teha Peks, Häbi ja Hirm. Tervitus saab enda liitlasteks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri, mittenoppimise poolele lisanduvad Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangitorni ela Vanamoori valve alla. Siinkohal sureb originaalautor, kuid omamoodi lõpetab teose de Meung. Tema teos kujuneb välja loodusfilosoofiliseks traktaadiks. Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning püüab elunähtusi selgitada mõistusest lähtuvalt. Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse,
annaabi.ee 
