ja on kasulikud ka organismile. Näiteks rosmariin, koriander, seller, basiilik ja küüslauk on paljudes maades tuntud koguni nii maitse- kui ka ravimtaimedena. Maitsetaimede liigitus VÜRTSIDE LIIGITUS Inimkond tunneb kokku üle pooleteisesaja vürtsi, millest kodusel valmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda. Maitseainete piiratud kasutamise põhjus peitubeelkõige nende halvas tundmises, selles, et orienteeruta nende rikkalikus sortimendis. Seepärast tutvumegi vürtside klassifikatsiooniga, mille tundmine hõlbustab nende valikut ja õiget kasutamist, õpetab leidma üksteist asendavaid vürtse, eristama sarnaseid ja omavahel mittesobivaid maitseaineid. Meenutame veelkord, et vürtside all mõistetakse üksnes taimse päritoluga saadusi. Vürtside hulka ei ole õige arvata tugevalõhnalisi loomseid produkte, nt muskus, ambra jms, nagu mõnikord ekslikult tehakse
reageerimiskiirus ja töötajate tegevusele saabuva tagasiside kiirus. 1.Vintskete-meeste kultuur:suurte riskide võtmine ja kiire tagasiside. Riskitakse regulaarselt. Iseloomulik politseijaoskondadele, kirurgiahaiglatele jne ettevõtmistele, milles on kõrged finantsriskid." Kõik või mitte midagi". Ettevõtte liikmed peavad oskama ebaõnnestumistega toime tulla. Liikmed õnnemängijatüüpi individualistlikud inimesed. Eelis:suured ja nähtaavd võidud Puudus: oodates kiiret tagasisidet, ei orienteeruta pikemaajalistele eesmärkidele, vaid pigem lühiajalistele tulemustele. 2. Kõva-töö-ja-täieliku-lõbu-kultuur:riskid on keskmisest mdalamad, kuid tagasiside kiire ning org iseloomustab paindlik struktuur. Valdavalt nt müügiettevõtetes. Siin saavutatakse edu aktiivsuse, pideva askeldamise ja järjekindlusega. Kultuuri keskne väärtus:tarbijatele orienteeritus ja nende vajadused ning nende tundma õppimine.Tähtsustatakse meeskonnatööd
Klubijuhtimise puhul tuleb ette liigset semutsemist ning seega orienteerutakse tugevasti inimestele, kuid väga vähe töö- ülesannetele. Kuna juht on keskendunud suhtlemisele, siis tulemused jäävad tagaplaanile. Võimuka juh- timise korral on olukord vastupidine, orienteerutakse tugevasti tööülesannetele, kuid väga vähe inimes- tele. See tähendab, et juht arvestab inimestega väga vähesel määral. Kui juhtimine otseselt puudub, siis ei orienteeruta ei tööülesannetele ega ka inimestele. Juht ei tunne huvi ei inimeste ega töötulemuste vastu, vaid hoiab juhtimisest kõrvale. Kesktee-juhtimist kasutavad juhid, kes tasakaalustavad töötajate vaja- dused ning organisatsiooni produktiivsuse. Samas arvestab juht, kes proovib neid kaht tegurit tasakaalus hoida, mõlemat tegurit ebapiisavalt. Ent edukas juht peab arvestama piisavalt mõlemaga – nii töötajatega
Klubijuhtimise puhul tuleb ette liigset semutsemist ning seega orienteerutakse tugevasti inimestele, kuid väga vähe töö- ülesannetele. Kuna juht on keskendunud suhtlemisele, siis tulemused jäävad tagaplaanile. Võimuka juh- timise korral on olukord vastupidine, orienteerutakse tugevasti tööülesannetele, kuid väga vähe inimes- tele. See tähendab, et juht arvestab inimestega väga vähesel määral. Kui juhtimine otseselt puudub, siis ei orienteeruta ei tööülesannetele ega ka inimestele. Juht ei tunne huvi ei inimeste ega töötulemuste vastu, vaid hoiab juhtimisest kõrvale. Kesktee-juhtimist kasutavad juhid, kes tasakaalustavad töötajate vaja- dused ning organisatsiooni produktiivsuse. Samas arvestab juht, kes proovib neid kaht tegurit tasakaalus hoida, mõlemat tegurit ebapiisavalt. Ent edukas juht peab arvestama piisavalt mõlemaga – nii töötajatega
ülemvõimu kehtestamiseni Vahemeremaades. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) 2 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Vürtside liigitus Inimkond tunneb kokku üle poolteisesaja vürtsi, millest kodusel toiduvalmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda. Maitseainete piiratud kasutamise põhjus peitub kõigepealt nende halvas tundmises, sellest, et ei orienteeruta nende rikkalikus sortimendis. Seepärast tutvumegi kõigepealt vürtside klassifikatsiooniga, mille tundmine hõlbustab nende valikud ja õiget kasutamist, õpetab leidma üksteist asendavaid vürtse, eristama sarnaseid ja omavahel mittesobivaid maitseaineid. Vürtside all mõistetakse üksnes taimse päritoluga saadusi. Vürtside hulka ei ole õige arvata tugeva lõhnaga loomseid produkte (muskus, ambra jms. ), nagu mõnikord ekslikult tehakse
annaabi.ee 
