· põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub · hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine · murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline 17. Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses kasvanud linnud muutuvad rände ajal rahutuks ja tahavad ka minema lennata. 18. Orienteerumismehhanismide tüübid (kinees, taksis, liikumine nurga all ärritaja suhtes, orientiiride kasutamine), nende erinevused ja näited. 1) Kinees. Lihtsaim orienteerumismehhanism. Ei eelda ärritaja suuna tajumist looma poolt. 2) Taksis. Samuti väga lihtne orienteerumismehhanism. Eeldab ärritaja suuna tajumist. · positiivne taksis liikumine ärritaja suunas (näiteks positiivne fototaksis liikumine valgusallika suunas)
Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses sündinud ja puuris konstantsetes valgustustingimustes peetavad aed-põõsalinnud muutuvad kevadeti ja sügiseti (liigi tavalisel rändeajal) öösel rahutuks. Pekslevad vastu puurivõret samas suunas, kuhu suunduvad vastaval ajal looduses rändavad isendid. Muudavad oma “rändesuunda” ajas vastavalt sellele, kuhu selleks ajaks harilikult on jõudnud tegelikult rändavad isendid. Orienteerumismehhanismide neli põhitüüpi, nende erinevused ja näiteid. 1)Kinees – ei eelda ärritaja suuna tajumist. Kui üks pool veeanumast, kus paiknevad lameussid, katta tumeda riidega, kogunevad loomad pimendatud alale. See ei tähenda, et nad põgeneksid valguse eest, nad lihtsalt liiguvad pimedas aeglasemalt ja muudavad liikumissuunda sagedamini, kui valguse käes. 2)Taksis–eeldab ärritaja suuna tajumist. Pos taksis - liikumine ärritaja suunas. Neg taksis - liikumine ärritajale vastupidises suunas
neuronite tasemel o oma elupaiga kaart, mis koosneb “maamärkidest” o teadmine, kus ta sellel kaardil parajasti paikneb. 2014.a. Nobeli meditsiinipreemia: Aju „GPS“ avastamine. (John O’Keefe, May-Britt Moser, Edvar I. Moser) Siiski võib kõige selle juures täheldada teatud üldist seaduspärasust: • lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid kombineerituna lihtsaimate orienteerumismehhanismide, nagu kineesi või taksisega • keerulisema närvisüsteemiga ja kõrge sensoorse tundlikkusega loomad o kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (nt kaugrännetel) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme (ärritaja suhtes nurga all liikumine, taksis) o lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad aga eelnevalt tundma õpitud orientiire ehk “maamärke”.
annaabi.ee 
