beetarütmiga. Sellist alfarütmi järsku kadumist nim depressiooniks. Alfarütm kaob ka siis, kui antakse mõtlemisülesanne või kuskilt tuleb heliärritus. Beetarütm ebakorrapärase kujuga lained, amplituudiga 5-30 mikrovolti, sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmiku sagarates. Nad isel ajukoore aktiivset seisundit. Vaimse pinge korral esinevad ka kiiru- ja kuklasagarates. Kui nad esinevad suhteliselt pikemat aega (minuteid), siis võib see viidata patoloogiale.Beetarütm on ka orientatsioonirefleksi (refleks, mis käitub uue signaali olukorramuutusel) näitajaks ehk korrelaadiks. Teetarütm suhteliselt ebakorrapärase kujuga rütm, amplituudiga 50-100 mikrovolti, sagedusega 4-7 Hz. Teetarütm täiskasvanul isel ajukoore pingutusseisundit, aga lastel esineb normikorral ka ärkvelolekus, magades kindlasti. Kui ta täiskasvanul esineb, siis ta näitab ajukoore pidurdusseisundit. Deltarütm suureamplituudiline ebakorrapärase kujuga, mille sagedus on 0,5-3,5 Hz. Kõige aeglasem biorütm
beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates. Iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit. Alfa rütm asendub beetaga inimesel üle kogu ajukoore silmade avanemisel. Sellist asendumist nimetatakse alfa rütmi depressiooniks (allasurumiseks). Beeta rütm on ka orientatsioonirefleksi näitajaks ajukoores. Lisarütmid: teeta rütm – lained on suure amplituudiga, ebakorrapärased, sagedusega 4-7 Hz (alfast aeglasemad). Iseloomustavad ajukoore puhkeseisundit, isegi pidurdusseisundit. Esinevad täiskasvanud sügava une ajal, lastel une ajal (mida väiksem laps, seda aeglasemad rütmid une ajal esinevad). delta rütm – lained on suure amplituudiga (suuremad kui teeta) ebakorrapärase kujuga, sagedusega 0.5-3.5 Hz
beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates. Iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit. Alfa rütm asendub beetaga inimesel üle kogu ajukoore silmade avanemisel. Sellist asendumist nimetatakse alfa rütmi depressiooniks (allasurumiseks). Beeta rütm on ka orientatsioonirefleksi näitajaks ajukoores. Lisarütmid: teeta rütm – lained on suure amplituudiga, ebakorrapärased, sagedusega 4-7 Hz (alfast aeglasemad). Iseloomustavad ajukoore puhkeseisundit, isegi pidurdusseisundit. Esinevad täiskasvanud sügava une ajal, lastel une ajal (mida väiksem laps, seda aeglasemad rütmid une ajal esinevad). delta rütm – lained on suure amplituudiga (suuremad kui teeta) ebakorrapärase kujuga, sagedusega 0.5-3.5 Hz
annaabi.ee 
