nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Tuntuimad trubaduurid: Ventadorn, Richard Kõvisüda, Adam de la Halle Mitmehäälsuse kujunemine Sai alguse 11. 12. sajandil. Pikka aega oli ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum : Gregooriuse lauluse lisati saatehääled. Organum saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil, põhiliselt Pariisis (seostatakse gooti stiiliga). 13. sajandil kujunes mitmehäälsuse kõige olulisemaks vormiks motett : aluseks oli Gregooriuse laul (nagu organumis), aga selle kohale lisanusid uute tekstidega uued hääled. Pillid Fiidel (viiuli ja vioola eelkäija), rebekk, lauto, harf (keelpillid) Renessanss Sai alguse 14. sajandist. Ilmaliku muusika suur areng, põhiliselt kogu uus kunstmuusika ilmus ilmalikes zanrites. Saja-aastane sõda lõpuga lõppes rüütlikultuur. Teadus ja kunst muutus realistlikumaks. Kirik ei olnud enam inimese elu kesktelg. Inimeste ettekujutus maailmast muutus
kantaadid, motetid, oratooriumid, missad, passioonid (Matteuse); nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", tugihelid meenutavad burdooni. Perotinuse Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.); Orlandus eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid); Händel (On viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning paljuhäälses organumis on rütmikaid ja Lassus/Orlando di Lasso (omaaegne Euroopa imetletuim muusik, kirjutanud passioone, kantaate, oratooriume. Elu lõpul tõid talle Reekviem); Beethoven (9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 pidevalt ristuvaid ülemisi hääli võimatu teoseid kokku üle 2000
seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kirikuarhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, milles alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist (nagu ka organumis). Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13. sajandi lõpul sai kiriku jaoks liiga keeruliseks muutunud motetist pigem haritlaste seltskonnalaul. Siis polnud alumine hääl enam tingimata seotud gregoriuse koraaliga ja ülahäältes esines tihti korraga nii ladina- kui ka prantsusekeelseid tekste, mis võisid olla nii vaimulikud kui ka ilmalikud. Pillid keskajal Enne 13