eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned, mida võis olla 2-10. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, mis on kehtivad ka tänapäeval. 6. Nimeta ja kirjelda mitmehäälsuse tüüpe keskajal. · Organum- gregooriuse ühehäälsele laulule lisati alguses üks, hiljem mitu saatehäält. Saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil Prantsusmaal, eriti Pariisis. Organum oli rikkalikult kaunistatud ülahäältega. Organumide meistrid olid Leoninus ja Perotinus. · Motett- kujunes 13. sajandil. Lisaks mitmehäälsusele on seal mitu paralleelselt kõlavat teksti. 7. Kuidas ja millal kujunes organum? Gregooriuse ühehäälsele laulule lisati alguses üks, hiljem mitu saatehäält. Saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil Prantsusmaal, eriti Pariisis. Organum oli rikkalikult kaunistatud ülahäältega. Organumide meistrid olid Leoninus ja Perotinus. 8. Mis vahe on paralleel- ja vabaorganumil
Mitmehäälsuse kujunemine · Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne · Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis. Alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist. · 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. Pillid keskajal · positiivorel · Portatiivorel · fiidel · rebekk · harf · lauto · rataslüüra · torupill · löökpille: trumme, taldrikuid, kelli, kastanjette, käristeid
näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust ,,helilooja" 13.saj. motett Mitmehäälse muusika kõige olulisem vorm. Mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul, sageli erinevates keeltes korraga.
suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus - Mitmehäälsus - 11.-12. sajand - Organum - Gregooriuse laulule lisati saatehääled, muusika muutus kahehäälseks (paralleelne organum, vaba organum) - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum - Sealt on teada esimesed nimelised organumide meistrid - Leoninus & Perotinus, kes kujundasid kindla rütmisüsteemi - 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett, kus on tavaliselt 3 häält - 13. sajandi lõpul sai motetist pigem haritlaste seltskonna laul, sest kiriku jaoks oli see liiga keeruline
kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kirikuarhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, milles alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist (nagu ka organumis). Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13. sajandi lõpul sai
annaabi.ee 
