sugurakkudes on 23 (92/4)kromosoomi, kuid keharakkudes 46(92/2) *haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad rakud neljaks, kuid mitoosis kaheks, mistõttu jagunevad ka kromosoomid erinevalt Milline on mitoosi tähtsus hulkrakses organsimis, millised rakud sel viisil kujunevad? *mitoosi tähtsus: tagada organismi kasv ja areng; tagada surnud rakkude asendamine *kujunevad keharakud Mille poolest erineb meioos mitoosist? *meioos erineb mitoosist selle poolest, et mitoosis on lõpuks kormosoomide arv 46 ühes rakus, kuid meioosis on see 23 *meioosi käigus tekivad sugurakud, mitoosis aga keharakud Mis on kromosoomide ristsiire ja mida annab see juurde suguliselt sigivatel organismidele võrreldes mittsuguliselt sigivatega
Adrenaliini sekretsiooni intensiivistumine suurendab vere suhkrusisaldust, kiirendab valkude lagunemist kudedes ja aktiveerib koelipaase- sellega seoses tõuseb vererõhk, kehatemperatuur ja hingamissagedus, kiireneb südame talitlus ning aeglustub peristaltika (õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine). Noradrenaliin Noradrenaliin- ei mõjusta pulsisagedust ega kudede hapnikutarvet. Ahendab perifeerseid veresooni Adrenaliin ja noradrenaliin täidavad organsimis nii lühiajalise kui ka kestva regulatsiooni ülesandeid; väljaspool närvirakke lõhustuvad kergesti. Neerupealised e. suprarenaalnäärmed Kooreosas on eraldatud üle 40 erineva steroidi Stimuleerivad Na-, K-ja Cl-ioonide eritumist ja jaotust organismis Intensiivistavad protsesse maksas Pidurdavad kõrgmolekulaarsete rasvhapete sünteesi Pidurdavad leeliseliste fosfaatide aktiivsust Sugunäärmed
mikroobe. 3) Põrn-Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. 4) Harkelund-Kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 17. Selgita mõisteid kaasasündinud-, omandatud, passiivne- ja aktiivne immuunsus? Milles seisneb vaktsineerimise (mida süstitakse vaktsineerimisel? Kaks erinevat näidet) ja haiguste läbipõdemise sarnasus? Mis sel juhul organsimis toimub? Kaasasündinud immuunsus Tähistab mistahes kaasasündinud vastupanu-avaldust, mis on juba olemas esimesel kokkupuutel patogeeniga; see ei muutu oluliselt indiviidi elu vältel. Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul nakkushaiguste läbipõdemisel ja vaktsineerimisel. Passiivne immuunsus - Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. Aktiivne immuunsus - Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui
haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Jagunevad mikro ja makro elementidest. Makro on need, mida vereplasmas on rohkem, nt kaltsium, kaalium, raud, naatrium, fosfor. Jood, floor jne on mikroelemendid) Vett on täiskasvanu organsimis u 70%. Vesi kuulub kudede koostisesse. u 3 l vereplasma koostises. Vee ainevahetust nii vajadust kui väljundust väljendatakse terminiga organism ööpäeva veebilanss. Veebilanss näitab ööpäevas saadud ja välja viidud vee suhet. Veebilanss on reegline tasakaalus, organism ise püüab seda tasakaalus hoida, sest tasakaalu puudumine viib osmootse rõhu muutusele, osmootne rõhk on üks põhilisi 6 homoöstaasi hoidjaid
Nad jäävad intaktseteks. Iga superantigeen võib seostuda ühe või mitme Vβ-regiooniga, mida inimesel on 20-50. Th-rakkude stimulatsiooni ulatus on funktsioon Th-rakkudest, mis kannavad Vβ-regiooni, mis võib seostuda kindla superantigeeniga. Aktiveerunud Th-rakud toodavad tsütokiine, kuna aktiveerub suur hulk T-rakke, siis toodetav tsütokiinide hulk on samuti väga suur, see tingib toksilise šoki sündroomi. (loengus olen kirjutanud: aktiveerunud Th otsivad organsimis märklaudu). 18. Valkude immunogeensust määravad tegurid. Vt eelmine küsimus. 19. Antigeenid immuunsüsteemi aktivaatoritena. “Professionaalsete” antigeeni esitavate rakkude iseloomustus. Dendriitrakkude roll adaptiivsetes immuunreaktsioonides. Antigeeni töötlus antigeeni esitavas rakus. Antigeenid immuunsüsteemi aktivaatoritena. Antigeeniks nimetatakse inimorganismile võõrast keemilist ühendit, mis organismi viiduna põhjustab immuunvastuse
annaabi.ee 
