kui dünaamilise terviku ökoloogiliseks iseloomustamiseks. See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taimse varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda.
põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt
põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt