a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab. c) Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur koosluse paiknemine ruumis d) Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Organistlik Taimekooslus on superorganism, millel on kindlad arengumehhanismid. Kooslused on diskreetsed, muutuvad hüppeliselt Individualistlik Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt. Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm, mis jaguneb iseloomuliku taimeliigi järgi kasvukohatüüpideks. 26
Platoni arvates pidi riiki juhtima keegi, kes seda oskab teha ning selleks isikuks oli filosoof, kellele on teada ka õigluse tähendus. Erinevus on ka selles, et Platoni "Riigis" täidab valitseja-filosoof oma funktsiooni, ta juhib riiki, mitte ei käsitse võimu nagu enamik tänapäeva riigijuhte. Vooruste pinnalt tuletab Platon ka õigluse mõiste. Õiglus on tema arvates kolme vooruse kogusumma ehk igaüks teeb seda, milleks ta on loodud (õigluse organistlik käsitlemine).Ta ütleb, et õiglus on olemas igas inimeses ning õiglus väljendub selles, et igaüks viib ellu oma ülesannet ja ei tegele asjadega, milleks pole tal eeldusi/võimeid. Ebaõiglus on kui kodusõda tasakaalu vahel ja ta kõrvutab riiki jälle inimorganismiga tuues näite sellest, et iga osa 7
Liigid on üksteisega kohanenud ja sõltuvad üksteisest. Clementsi ideed: Viisid koosluste klassifitseerimiseni GLEASON: Individualistlik. Kooslus pole tervik, vaid pigem seda moodustavate liikide omadused määravad lihtsalt selle, kes seal keskkonnas hakkama saab. Liigid käituvad keskkonna järgi, ei moodusta süsteemi. Gleasoni ideed: Viisid ardenatsioonini. Liike saab järjestada/võrrelda sarnasuse alusel. 1. Koevulutsioneerunud süsteem – organistlik paradigma CLEMENTS – Euroopa Clements vaatles taimekooslusi kui diskretseid ja koevolutsioneerunud süsteeme, millel on algus ja lõpp. 2. Liikide konsfomeraat - Individualistlik paradigma GLEASON – Ameerika. Mõlemal on natuke õigus, mõlemad natuke eksisid. Gleasoni maailmapilt oli ökoloogiale nurgakiviks. Preerias diskretseid kooslusi ei leiagi. 58
annaabi.ee 
