Tal oli väike, korraliku koosseisuga kapell. Ja Bachile, kes oli kutsutud Kötheni kammermuusikadirektori kohale, oli elu siin veidi kergem. Isiklikus elu tabas Bachi siin raske kaotus. 1720.aastal, kui ta Karlsbadist tagasi jõudis, sai ta teada oma naise Maria Barbara surmast, kes oli juba maetud enne tema tagasijõudmist. Bach jäi üksi nelja alaealise lapsega. Sama aasta sügisel sõitis Bach Hamburgi . Ta lootis sealt saada Püha Jakobi kirikus vabanenud organistikohta. See koht tuli kätte võita konkursil. Bachi esitus oli tugev, kuid seda kohta ta ei saanud. 1721. aasta detsembris abiellus Bach teistkordselt Weisenfelsi trompetimängija tütre Anna Magdalena Wülkeniga. See oli õnnelik abielu. Neil valmisid ka ühised kirjutised Viimased eluaastad Viimased kümme aastat olid kõige rahulikumaks ja kurvemaks perioodiks Bachi elus. Aastaid kestnud raske võitlus, lakkamatud mured, puudus ja ebaõnnestumised murdsid lõpuks
mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). Sajandi väljapaistvamaid muusikuid, kes küll oma eluajal ei olnud väga imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui Lassus. Küll aga kasvas tema kuulsus järgnevate sajanditega. Nimi Palestrina (ladinapäraselt Prenestino) on laenatud ta sünnilinnalt Rooma lähistel, kus ta noorusaastatel Palesrtina katedraalis organistikohta pidas. Helilooja kujunemine ja karjäär on seotud aga Roomaga. 1551 sai noorest ja veel vähetuntud Palesrtinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht ning 1955 sai temast (vaatamata sellele, et ta oli abielus) paavsti isikliku kapelli laulja (selliste kapellide liikmed pidid olema vaimuliku seisuses või vähemalt seda taotlema, sest roomakatoliku vaimulikele kehtib abielukeeld tsölibaat). Kohe pärast Julius III surma katkes Palestrina
juhiseid. Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina(1515-1563). Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj. on tema kuulsus aga aina kasvanud. Oma eluajal polnud nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest "puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Nimi Palestrina on laenatud sünnilinna Rooma külje alt, kus ta noorusaastatel pidas organistikohta , kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik ,v.a. 100 konservatiivses laadis ilmalikku madrigali (mida ta elulõpul hiljem häbenes). Tuntumad on ta madrigalid (säilinud 104), motette(400), hümnid jt. kiriklikud teosed. Peamine kompositsiooniline taotlus oli kõigi elementide harmoonia, ideaaliks oli rahulik ,lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina
annaabi.ee 
