raudteesõlmed) Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik Eesti Vabadussõda Algas punaarme rünnakuga Narvale 28. november 1918. Eestlaste löögijõuks olid enamasti vabatahtlikud ja palju oli koolinoori. Lubati tasuta maad, kui sõtta minnakse. Seda ka said. Vallutati suur osa eestist, ei usutud Eesti võitu. 1919 ootamatu pööre (Laidoner)– eestlased palju organiseeritumad, moraali tõstis merelt aidanud Inglise laevastik, Soome vabatahtlikke saabumine, jaanuari lõpuks paisati punaarmee Eestist välja. 1919 alustati uut pealetungi, kuid ei suudetud eesti kaitsest läbi murda, koostati rahuleping ja selle käigus jätkas Venemaa Narva ründamist, alles läbi kukkudes oldi nõus rahuga ja 2. detsembril 1920 see allkirjastati Tartus (Poska). Pandi paika piirid, tunnustati teineteist ning Eesti sai osa tsaari kullafondist. I Maailmasõja tagajärjed
sündmustel kulgeda oma rada pidi. Seadumused on ajas stabiilsed ja suhteliselt muutumatud kolme aastase lapse temperamenditüübi alusel võib juhusest suurema tõenäosusega ennustada, milline on ta isiksus täiskasvanuna. Mingi areng isiksuseomadustes ajajooksul siiski toimub - sotsiaalsus ja meelkindlus kasvavad, teised omadused vähenevad. Seega on keskealised inimesed võrreldes noorematega teiste inimeste suhtes leplikumad, emotsionaalselt stabiilsemad, korralikumad ja organiseeritumad, kuid samal ajal vähem aktiivsed ja energilised ja pigem konservatiivsed (NB RÄÄGIME ÜLDISEST KOGUMIST! ) Senised pärilikkuse ja keskkonna mõju kohta käivad tulemused võib sõnastada järgmise reeglina . ca 50% kõige üldisematest seadumustest on seletatav pärilikkusega, ca 20% mõõtmisviga ja 30% keskkonnast. Kõige suurem keskkonna mõju on sotsiaalsusele kõige väiksem mõju ekstravertsusele. Kasvatuse ja perekonna mõju peamistele seadumusele on nulli lähedane
7. loeng. Parteid ja parteisüsteemid Selgitage, mis on parteide olemus ja kuidas nad eristuvad huvigruppidest ja sotsiaalsetest liikumistest? Def: ükskõik milline poliitiline grupp, kes osaleb valimistel, on võimeline saatma oma kandidaate parlamenti ning kandma hiljem valitsusvastutust. Kui inimgrupp, kes tegutseb lähtudes ühistest vaadetest. · Partei eesmärk on saavutada võim. Erinevus sotsiaalsetest liikumistest ja huvigruppidest: · Organiseeritumad ja tsentraliseerituma juhtimisega · Tegelevad laiemate küsimustega kui huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised · Soovivad saada võimule (ei huvigrupid, ega sotsiaalsed liikumised ei soovi otseselt võimule) Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid. Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)! · Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine
annaabi.ee 
