Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus,
Nii nagu õiguski, on riik tekkinud teatud ajalooliste tingimuste saates, olukorras, kus inimkooslused vajasid objektiivselt kokkukuuluvuseks uut organisatsiooni. Kui algselt ühendasid inimkooslusi peamiselt veresidemed, siis ühiskonna areng näitas, et veresidemed ei kadunud kuhugi, kuid nende osatähtsus inimeste kokkukuulumisel hakkas vähenema. Suuremat rolli hakkasid mängima muud tingimused. Ühiskond vajas teatud arenguhetkel uut organisatsioonivormi ja selleks sai riik. Tööjaotus oli juba selline, et osa inimesi hakkas tegema juba riigitööd ja hakkas mõtlema eranditult avalike asjade peale avalikest huvidest lähtudest. Tekkisid riigiametnikud. · Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon. Metslus ja barbaarsus kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Jahimeeste ja kogujate ühiskond anarhistlik demokraatia. Põllupidajate baasil tekkinud territoriaalne ühiskond. Moodne territoriaalriigi tekkimine. TERRITORIAALROLL
Virtuaalmeeskondi on defineeritud mitmeti, näiteks: " ... unikaalsete oskustega inimeste grupid, mille liikmed asuvad tihti erinevates geograafilistes asukohtades ja kes peavad koostöö tegemiseks ning ajaliste ja ruumiliste piiride ületamiseks kasutama erinevaid IKT vahendeid (Kirkman, Mathiew 2004)." Mõned autorid lähevad isegi kaugemale ja arendavad virtuaalmeeskonna ideed grupi tasandilt edasi organisatsiooni tasandile, kirjeldades virtuaalsete meeskondade kasutamist kui uue organisatsioonivormi sündi. Lipnack, Stamps (2000) ja Potter et al. (2004) on veendumusel, et virtuaalmeeskonnad ongi uued organisatsioonivormid. Lipnack and Stamps'i (2000) järgi on 21.sajandi organisatsioonid ülesehitatud virtuaalseist meeskondadest ja nende võrgustikest. Huvitav on seejuures, et kuigi mitmed autorid on käsitlenud virtuaalmeeskondade teemat organisatsiooni tasandil, siis sisuliselt jõuab probleemide ja eeliste välja toomine tihti ikkagi grupi tasandile
annaabi.ee 
