turul? Mida turul ostetakse? Miks ostetakse? Kes osalevad ostuotsustusprotsessis? Kuidas ostetakse? Kust ostetakse? Millal ostetakse? Teadmisi tarbijate ostukäitumisest rakendatakse turu segmentimisel, uue toote arendamisel, toote positoonimisel, hinnakujundamisel, turustamisel ja toetamisel. Tarbe- ja organisatsiooniturul on omad iseärasused ning nende ostjate käitumine on erinev. Kui firmal on toode, mis läheb üheaegselt nii tarbe- kui organisatsiooniturule tuleb koostada kaks erinevat turndusmeeetmestikku ja plaani. [4: 1] 3.2.Kliendisuhete loomine ja hoidmine Tänapäeva turundus ei ole enam erinevate tehnikate kogum, kuidas klientide sissetulekuid ettevõttele soodsalt ümber jaotada, vaid eelkõige mõtlemisviis äritegevusest. Ettevõtte edukus sõltub sellest, kuidas ettevõtte suudab kohaneda tegeliku situatsiooniga turul. Uue majanduse kontseptsioonide järgi seisab turu keskel ettevõtte kõige suurem vara - klient
soetada teatud toodet. Näiteks teismelistel võib olla soov, raha ja valmisolek osta likööri. Tootjad aga ei võta neid turu koosseisus, sest lastel ei ole alkoholi seaduslikku tarbimisõigust. Järelikult inimeste kogum, kes ei vasta ülaltoodud tingimustele, ei moodusta turgu. Turu definitsioonis kasutatakse väljendit "inimesed või firmad", et teha vahet tarbe- ja ärituru vahel. Paljudel juhtudel pakutakse samu tooteid nii tarbe- kui ka organisatsiooniturule. Edu tagamiseks peab turundusspetsialist rakendama mõlemale turule iseomast strateegiat ja rahuldama iseloomulikke vajadusi. Näiteks pabersalvrätte müüakse nii tarbe- kui äriturule, kuid ostjate vajadused, soovid, suhtumine ja käitumine on erinevad. Tarbeturgu huvitab salvräti pehmus, värv ja imavus, organisatsiooniturgu aga peamiselt hind ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi
soetada teatud toodet. Näiteks teismelistel võib olla soov, raha ja valmisolek osta likööri. Tootjad aga ei võta neid turu koosseisus, sest lastel ei ole alkoholi seaduslikku tarbimisõigust. Järelikult inimeste kogum, kes ei vasta ülaltoodud tingimustele, ei moodusta turgu. Turu definitsioonis kasutatakse väljendit "inimesed või firmad", et teha vahet tarbe- ja ärituru vahel. Paljudel juhtudel pakutakse samu tooteid nii tarbe- kui ka organisatsiooniturule. Edu tagamiseks peab turundusspetsialist rakendama mõlemale turule iseomast strateegiat ja rahuldama iseloomulikke vajadusi. Näiteks pabersalvrätte müüakse nii tarbe- kui äriturule, kuid ostjate vajadused, soovid, suhtumine ja käitumine on erinevad. Tarbeturgu huvitab salvräti pehmus, värv ja imavus, organisatsiooniturgu aga peamiselt hind ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi