2. Majanduse põhimõisted, turundus, ettevõtlus, majandusarvestus ja raamatupidamisalused, teadmised mikro- ja makroökonoomikast 3. Tööseadusandlus 4. Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia) 5. Uuringumeetodid ja uuringute teostamine 6. Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine 7. Asjaajamise kord ja dokumendihaldus 8. Avalik esinemine 9. Põhjalikud teadmised organisatsiooniteooriast ja personalijuhtimisest 4.8 Isikuomadused 1. Kohusetundlikkus 2. Täpsus ja korrektsus 3. Suhtlemisoskus ja väjendusoskus 4. Meeldiv ja viiskas käitumine 5. Sallivus 6. Tasakaalukus 7. Paindlikkus 8. Usaldusväärsus 9. Koostöövõimelisus ja valmidus 10. Huumorimeel 11. Loovus 12. Stressitaluvus 13. Algatusvõimelisus, organiseerimisvõime 14. Iseseisvus 15
Äripäev 18.01.1999. 2. Hiiemaa, M. Meeskonnatöö tahab pidevat õppimist. Äripäev 09.08.2006 3. Kaseniit, A. Grupid organisatsioonis http://www.slideshare.net/opetajaarno/2010-iii-teema-rhm-ja-meeskonnat (01.12.2011) 4. Kink, T. Meeskonnatöö. Meeskonna kujundamine ja motiveerimine. Muutused organisatsioonis.Koolitusmaterjalid. 2006. 5. Masing, M. Meeskonnatöö. Mis see on?Miks seda vaja on?Eeldustest lahendusteni. Koolitusmaterjalid 2008. 6. Roots, H. Loenguid organisatsiooniteooriast. Sisekaitseakadeemia kirjastus. 2005. 7. Saue, K., Vesso, S. Õnnelik meeskond. Tallinn. AS Äripäev, 2008. 8.. Telvik, A., Rõbtsenko, V. Koostöö ja ühistöö kalanduspiirkonna arendamiseks.Koolitusmaterjalid 2009. 9. Toomse, R. Tunne ja usalda oma meeskonda. http://www.nooredliidrid.ee/blog/rene-toomse-noortele-tunne-ja-usalda-oma-meeskonda/#more- 839 (01.12.2011) 11
Eesti Üliõpilaste Selts. Hakati koos käima Kalevipoja õhtute nime all, üliõpilased said kokku, lugesid Kalevipoega, arutlesid neil teemadel. Koosviibimistel viibis ja Hurt, kes folkloristina tõlgendas seda. Jakob Jurda kultuurirahvuslus Eestlased peavad saama suureks vaimukultuuris. Hurt nägi eestlaste arengut parema hairduse omandamise läbi. Hurt esitas suurejoonelise kava, kuidas saada suureks. Võti pidi olema hariduses. Teise aasta kriis Üks mõiste organisatsiooniteooriast, tähistab olukorda, kui ettevõtmine on suure hooga käima lükatud, siis varem või hiljem järgneb sellele langus või tagasilöök. 1870. aastate keskpaiku oli ajutine langus. Probleemideringis võib välja tuua tekkinud vastuolud rahvusliku liikumise juhtida vahel, kuidas said läbi Jannsen, Hurt ja Jakobson. Jannsen ja Eesti Postimees muutusid baltisakslaste suhtes sallivamaks, Jannsen eemaldas kaastööliste hulgast Hurda ja Jakobsoni. Varsti hakkas tekkima
annaabi.ee 
