Kõigepealt loob see alluvatele ettekujutuse antud organisatsioonist ja kindlustab nende kuuluvustunnet. Kultuur on organisatsiooni püsivuse ja järjepidevuse allikas, mis loob selle liikmetele turvatunde. Organisatsioonikultuuri tundmine hõlbustab uute liikmete kohanemist selles toimuvaga. Kultuur stimuleerib alluvate tööindu ja loovust. Tunnustades ja hüvitades töökaid ja loovaid liikmeid, määratleb organisatsioonikultuur vastavad rollimudelid. Organisatsioonikultuurid on unikaalsed. Igaühel on oma ajalugu, suhtlemismudelid, süsteemid ja protseduurid, missioon ja visioonid, lood ja müüdid, mis neid iseloomustavad. Erinevad autorid käsitlevad neid erinevalt. Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu,
Nad rääkisid eetikast, moraalist, aususest, puutumatusest, väärtustest, heast iseloomust. Ebaeetilise otsuse teinud uuringus osalenud liikmed kasutasid omavahelises suhtlemises selliseid sõnu kui hinnad ja kasum. Ühise sõnavara tähtsust eetilisuse juures on märkinud ka Brown M. ja Trevio L. oma artiklis: ,,Ethical leadership: A review and future directions". Kasutades V. Siidre sõnastust siis majandustegevuse arenedes muutuvad tugevamaks ka organisatsioonid. Tekivad uued, eetilisemad organisatsioonikultuurid, kus organisatsiooni töötajatel on kõrgem eetiline lävi ning oma tegevusega sunnivad senini ebaeetiliselt tegutsevaid organisatsioone oma tegevuspõhimõtteid üle vaatama ja korrigeerima. Mida aeg edasi, seda suurem tõenäosus on "ellu jääda" nendel organisatsioonidel, kellel on ühiskonna poolt aktsepteeritud tegutsemispõhimõtted. KOKKUVÕTE Edu saavutamisel on väga tähtis, mis vahenditega see on saavutatud. Eetilisus on kindlasti üks neist vahenditest
kontekstis). Euroopas on nad paremas positsioonis võrreldes USAga (partnerlus konstruktiivsem). Kuidas see meid puudutab? Mingisuguste õiguste ja kohustuste puhul, alati ei pruugi need laieneda neile, kes pole AÜ liikmed. Soomes nt psühholoogide liit ongi suurel määral psühholoogide ametiühingu funktsioonis. Euroopa ja USA situatsioonide erinevus Ameerikas on protsessid paljuski formaliseeritud. Ameerika organisatsioonikultuurid on ettevõtjakesksemad, tööandjal on suurem õigus otsustada, riigi osatähtsus väike. Euroopas kultuuriline mitmekesisus on kaasa toonud kultuuride ühtlustumise riigid pole enam nii erinevad. Juht ja organisatsioon pole nii vabad ise otsustama, kuid vastutavad ikka töötaja heaolu ja arengu eest. Töötaja positsioon kõrgem. Riik on rohkem kaasa haaratud, seadusandlusest kuni töökaitseinspektsioonini. Ametiühingute lai toetus ja mõju