Vegetatiivne paljunemine Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades:
Kõige enam on kohanenumad on need, kes annad suhteliselt rohkem järglasi, omavad määravamat tähtsust populatsiooni iseloomu kujunemisel. · Loodusliku valiku tulemusel selekteeritakse eksisteerivate indiviidide juurest kõige sobivamad. Darwini teooria ei näe etteülisobivate isendite tekke ka mitte ideaalsetes tingimustes. Loodusliku valiku kohaselt jätab 1 isend rohkem järglasi kui teine, seega on tema panus järgnevatele põlvkondadele suurem. Organims kohaneb ja muudab elukeskkonna sobivamaks, mugavamaks übritsevas kk-s on teatud tegurid, mis määravad ära, mis kombel nad kk-a sobivad. Keskkonna tegurid: · Ajalooline tegur väga pikaajalised. Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku. o Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja
Sünnitusel kolm faasi Avanemisfaas – emaka kokkutõmbed sagenevad ja tugevnevad, mille toimel avaneb emakakael Väljutusfaas – selle algsueks on lapse pea tunginud sügavamale väikevaagnasse. Kõhulihaste ja hingamislihaste abil suurendatakse rõhku kõhuõõnes, mis lükkab lapse välja Päramiste faas – idrduvad emaloode, nabaväät ja lootekestad POSTEMBRÜONAALNE ARENG Protsessid: 1. kasvamine Põhivormid Pidev kasv – organims kasvab kogu elu (taimed, seened) Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel Ebaproportsionaalne – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) Kasvuviisid Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja kehaomaks muutmisel, esineb kõikidel organismidel
kasulikkus. Ta arvas, et Darwini ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et inimese ja loomade mõistus areneb pidevalt ning selle ülesandeks on aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Inimese psüühika allub loodusseadustele, areng toimub väikeste sammude haaval ning talletub liigi või rassi kollektiives mälus. Bioloogiline organism ühiskonna mudelina bioloogiline organims on ühiskonna mudeliks kahel viisil: 1) Ühiskond on süsteem, millel on struktuur ja funktsioonid, täpselt nagu elaval organismil 2) Ühiskond esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset, mille määrab struktuuriline diferentseerumine Kolm arenguga seotud tendentsi: 1) suuremaks kasvamine; 2) struktuuri komplekssemaks muutumine; 3) funktsioonide diferentseerumine Spenceri mõju struktuurfunktsionalismile Spenceri loodusliku valiku teooria pani aluse sotsioloogilisele
annaabi.ee 
