Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi. Alleel - Geeni üks esinemisvorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. Homosügoot identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused. Heterosügoot ühe geeni erinevad alleelid.
Halljänes on edukam põldudel ja inimasutuse lähedal, valgejänes tuleb paremini toime metsades. Mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam on liikidevaheline konkurents. Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon
koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. Inimese vananedes kaltisonsoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Taimedes kulub magneesiumi rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Suur osa sooli omastatakse joogiveest, kui inimene on palju higistanud, siis on ta ka palju sooli kaotanud ning peaks manistama lisaks veele ka mineraalaineid, sest ainult veest kõike vajalikku ei saa. 2.3 Orgaanlised ained Süsivesikud,lipiidid,valgud ja nukleiiinhapped Süsivesikud - looduses enam levinud orgaanilised ained . (taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad.
Viinpiiritus, leidub looduses kõikjal. 100%list nimetatakse absoluutseks etanooliks. 95% on piiritus. Meditsiiniline piiritus on 70%line (tappab baktereid). Naturaalne vein on kuni 14%. Etaandiool CH2OH kahe aluseline alkohol. Kasutatakse antikriisina auto mootorites. Väga mürgine. C3OH propaan triool. Klütserool leidub looduses rasvade hulgas. Ainuke mittemürgine alkohol: Aldehüüdid Orgaanlised hapniku ühendid mis sisaldavad aldehüüd rühma. RCHO Page 17 HCHO CH3CHO For maliin hpitakse anatoomilisi prepanaate Õuna lõhnaga 21 kraadi juures keev vedelik, tekib alkoholi liig tarbimisel, mürgise vaheühendin. Eelkõige kahjustab maksa. Karboksüül happed
annaabi.ee 
