Ülesanded 1. Süsiniku(C) ja lämmastiku (N) suhe C:N on oluline mullaparameeter orgaanika lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda
tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks. Diktüoneema argilliit Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega läbi imbunud kõvastunud savikivim, mis lasub ordoviitsiumi allosas vahetult fosforiidilasundi peal. Lasund levib katkematu kihina Eesti põhja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani, kuid arvestatavad paksused (max 8m Osmussaarel) jäävad Haapsalu-Tallinna vahelisele alale. Kasutamine tõkestatud: madal orgaanikasisaldus, kõrge püriidi- sisaldus.Viimane laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks, mis põhjustab atmosfäärisaastet. Perspektiivikamaks loetud temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) kõrgendatud sisalduse tõttu. Kaevandati Sillamäel 1948-1952 uraani tootmiseks. Turvas Surnud taimede jäänustest koosnev ja õhu käes tumedaks muutuv ning maapinnale ladestunud suure veesisaldusega orgaaniline aine. Koosneb
kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? kliima ja kasvuperioodi pikkuse vahe 15. Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena?mangroovimets 16. Kui pika aja jooksul peale maakasutuse muutust stabiliseerub mulla C-sisaldus? 17. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul?metsas 18. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas?Eestis kuna vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni. 10 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? keemiliste ühendite kaudu 22
mangroovimets NB Levinud müüdi järgi on ürgmetsad, sealhulgas vihmametsad, olulised hapniku allika ja süsiniku sidujana. Tegelikult looduslikud vihmametsad ei talleta süsinikku: süsiniku sidumine ja eraldumine on neis tasakaalus, bilanss on null. 15. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul? - metsas 16. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmamets, sest seal on niiskem 17. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eesti okaspuumetsas, sest vihmametsas laguneb kiiresti kõdu ära 18. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni 19. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Toimub keemiliste ühendite kaudu
Vihmametsas kulub elutegevuseks rohkem energiat (kõrgem temp). 15. Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena? Mangroovimets 16. Kui pika aja jooksul peale maakasutuse muutust stabiliseerub mulla C- sisaldus? 17. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1 aastaste kultuuride põllul? Metsas 18. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmametsas, sest on niiskem. 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eestis, sest vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Kui liik välja sureb, jääb liigirikkas süsteemis liike alles, kes võtavad nissi üle. Suuremat liikide hulka ei mõjuta ka mõni katastroof või haigus nii palju kui liigivaest süsteemi. 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Suhtlemine enamasti keemiliste ühendite kaudu
ladestuvad põhjavees lahustunud soolad mulda. Mõnedes kliimavöötmetes esinevad mõlemad protsessid, vihmaperioodil uhutakse mineraalaineid allapoole ja kuivaperioodil tõusevad nad jälle ülespoole. Ka temperatuur mängib mullatekkel suurt rolli. Niisketes ja soojades tingimustes on lagundamine väga kiire ja mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, jahedamates tingimustes orgaaniline aine sageli laguneb mitmeid aastaid ja võib kuhjuda. Näiteks on troopiliste vihmametsade mulla orgaanikasisaldus väga madal, tundrate turbamuldades ja boreaalsetes okasmetsades aga suur. Suure osa mulla omadustest määrab ära muidugi tema lähtekivim. Lisaks eelpool kirjeldatud veerežiimile on lähtekivim ka uheks mulla reaktsiooni kujundajaks. Üldiselt kipuvad liivased mullad olema happelised ja näiteks loopealsete mullad, mis paiknevad õhukese kihina paekivi pinnal, on aluselise reaktsiooniga. Ka taimestikul on oma roll mulla kujunemisel. Näiteks avaldavad mullale tugevat mõju
annaabi.ee 
