Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaaniliste ühendite rühm. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. Transportvalk - valgu molekul, mis viib ainedraku või organismi ühest osast teise.
· Mahumassi kaudu saab arvutada puitesete kaalu nende joonise järgi. G · Mahumassi kaudu saab leida puidu hulka keerulise kujuga esemes, veomasina koormas jne. V Puidu keemilised omadused Puit koosneb peamiselt orgaanilistest ainetest mille koostises on keskmiselt süsiniku 49,5 %,hapniku 44,08%,vesiniku 6,3 %,lämmastiku 0,12 %. Peale orgaaaniliste ainete sisaldab puit veel vähesel hulgal mineraalaineid,mis jäävad puidu põlemisel tuhana 0,2-1,7 %. Orgaanilistest ainetest moodustavad põhilise osa 90-95 % sellised keerulised ühendid N:tselluloos,hemitselluloos,ligniin,taniil ja ekstraktiivained. Põhjamaades on tselluloosi osakaal 20-30 %,hemitselluloosi osa 15-20 %,ligmiinid 25 %. Tselluloos on tähtsam aine puidus,temast toodedakse paberit,kunstsiidi,tselluloidi,nitrotselluloosi (kasutatakse nitro alusel värvide lakkide
potentsiaalne energia väheneb. Ioonne side Tekib kui üks aatom annab ära ühe või rohkem (valents)elektrone ja teine aatom võtab need tänuga (st energia eraldamisega) vastu. Näiteks NaCl (jt nn I-II ühendid). Ioonse sideme tekkeks peab ühe aatomi ioniseerimiseks (elektroni doonor, antud näites Na (3s1)) kuluv energia (ionisatsioonienergia) olema väiksem reaktsiooni käigus vabanevast energiast. Energiat aga vabaneb kahel põhjusel. Orgaaaniliste ja bioorgaaniliste ühendite maailmas domineerivad siiski teist tüüpi sidemed, mida nimetatakse kovalentseteks sidemeteks. Kovalentne side tekib elektronide ühistamise tulemusena, mille käigus kaks tuuma justkui lapsendaksid kaks (vastasspiniga) elektroni. Niisiis, ioonsed sidemed tekivad elektronide annetamise tulemusena, kovalentsed sidemed aga vastasspiniga elektronide ühistamise tulemusena. Bioloogias ülitähtis vesinikside on
pKa (keskmistatud arvuline väärtus) 40-50 30 12 18 10 4,7 Teooria võimaldab kõiki vesinikku-sisaldavaid orgaanilisi ühendeid käsitleda hapetena (s.t. C-H, N-H, S-H, O-H hapetena). On aga selge, et ühendi reaalne ionisatsioonivõime, s.o. re- aalne happesus kõigub, laiades piirides. Selgitagem alljärgnevalt põhireegleid, mille alusel saab võrrelda erinevate orgaaaniliste ühendite happelisust. Orgaanilise ühendi happelisuse määrab tema aniooni stabiilsus, st. vastava konjugeeritud aluse stabiilsus. Mida stabiilsem on anioon, seda tugevam on vastav hape, s.t. seda kergemini dissotsieerub antud orgaanilisest ühendist prooton (üle kantuna alusele). Ani- ooni stabiilsuse määrab negatiivse laengu delokalisatsioon (dispersioon, jaotuvus): mida delokaliseeritum on negatiivne laeng, seda stabiilsem on anioon.
annaabi.ee 
