november 1695 Henry Purcell Oli barokiajastu suurim inglise helilooja. Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente. Kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Perekond Henry Purcelli perekond elas Londonis, Westminsteris. Tema isa oli samuti muusik. Purcellil oli kaks venda Edward ja Daniel. Tegemised Henry Purcell läks 1664. aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni ,,Lord, who can tell." Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Looming Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat.
Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille. On mainitud, et Henry komponeeris juba üheksa-aastaselt, kuid tema varaseim säilinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign." 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys
Rudolf Tobias 29. mail 1873.a. sündis Käinas orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja, muusikaprofessor ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Pere lahkus Hiiumaalt 1885.a. kui Rudolf oli 12-aastane. Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid
Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks.Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille Tema õpetajateks olid oma aja suured inglise heliloojad Humpfrey ja Blow. Pärast Humfrey surma jätkas Purcell õpinguid Dr. John Blow juures.. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim leitud töö on aastast 1670, kui ta oli 11-aastane, ja see on ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida
Kassari tähtsaimal teeristil seisab 3,5 m pronksi valatud Hiiumaa rahvajuttude vägilane Leiger, kes kunagi olevat 3 km pikkuse neeme koos oma poja Antsuga valmis ehitanud. Nimelt oodati külla Leigri venda Tõllu ja tahetud tal tulek Saaremaalt lihtsamaks teha. 14.Rudolf Tobiase memoriaalmuuseum Emmaste vallas Käina alevikus asuv arvatavalt 1839.a ehitatud köstrimaja (joonis 10.) on Eestis üks vanemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selles majas sündis ka 29.mail 1873.a köstri ja orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias (joonis 11.). Esimesed muusikaõpetused ja katsed komponeerimises said teoks just nende seinte vahel. Nii Rudolfi isa kui ka isaisa olid mõlemad Käina köstrid. Perekond lahkus Hiiumaalt 1885.aastal, kui tulevane helilooja oli 12- aastane. 14 Joonis 10
liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö
annaabi.ee 
