teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse vaimuelu silmapaistvad tegelased Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt
kiriklike ülemuste, õpilaste ja kogudusega. Kogu jõu ja innuga andus ta loomingulisele tööle. 1704. Aasta kevadel kandis Bach ette on lihavõtte-kantaadi ,, Denn du wirst meine Seele nicht in der Hölle lassen". See on tema üks kõige varaseimaid teoseid, mis on säilinud. 1705. aasta lõpus lõpul läks Johann Sebastian Bach jalgsi Lübecki. Ta tahtis tundma õppida ja uurida põhja-saksa orelikoolkonna ühe suurima esindaja - tol ajal kuulda Dietrich Buxtehude kunsti. Kuid juba esimesel päeval kuulis Bach 68- aastase organisti Buxtehude mängu. See avaldas Johann Sebastian Bachile väga suurt muljet. Plaanitud nelja nädala asemel veetis Bach Lübeckis neli kuud. Lübeckis võtts Bach Buxtehudelt kõik, mis suutis, ja pöördus alles siis tagasi Arnstadti. Reis Lübecki iseloomustab veenvalt Bachi loomingulist sihikindlust. Muusikas nägi ta elu eesmärki ja mõtet
2. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi II poolel kuni tänapäevani. Enn Võrk- töötas pikalt Tallina Jaani kiriku koorijuhina ja organistina. Kirjutanud hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“ Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist. Raamatud, heliteosed, Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat, Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat Anne-Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat Kuldar Sink- helilooja ja flötist. Vaimulik temaatika ning vene õigeusu sakraaltekstid. Piibliteemaline ooper Leo Semlek-loonud üle 400 vaimuliku laulu
annaabi.ee 
