24. juunil 1926. aastal. Skulptuuri autoriks on A. Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Lembitu linnamägi(Pilt 3) asub SuureJaani linnast paari kilomeetri kaugusel. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu http://www.suurejaani.ee/vaatamist.html http://www.histrodamus.ee/ ,,Eesti Ajalugu" M.Kampmann
Rahvuvahelisele Artur Kappi'i Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist. Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel Olustvere poole. Linnus oli 13.sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha ning paljud seda ei tea, kuid kõrvalasuvad metsas on päris mitu ohvrikivi.. Kes otsib, see leiab ;) Paar kilomeetrit Olustverest Viljandi poole asub ühe külamehe poolt ülesehitatud tähetorn. Tähetornis on võimalik hea ilma korral vaadata tähti teleskoobiga ja koha omanik vii läbi ka erinevaid füüsika katseid.
a Londonis välja antud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia. Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku. Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . Lehola-Lembitu linnamägi Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926
annaabi.ee 
