· Väikevasallid Kiriku tähtsus keskajal * Antiikkultuuri alleshoidja * Ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * Vaeste eest hoolitsemine * Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita.
Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja 1598 Nantes’i edikt: katoliiklus pr valitsev, protestantidel lubati tegutseda, aga mitte pariisis. Siiski pinged jäävad püsima. 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: otsene vastutegevus: inkvistsioon ja nn kirikusisene uuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus. Selleks kutsuti kokku Trento kirikukogu 1545-1563: korrastati vaimulikke ettevalmistust, tugevdati kloostri ja ordureegleid. Kuid kinnitati paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule. Ordud: selles viimase oluline roll jesuiitide ordul. Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati
Siiski Augustinuse ühielu määratlevate reeglitega liitus aga ainult väike osa preesterkonnast, kes moodustasid augustiinlaste-koorihärrade vaimuliku rüütliordu sees oma regulaarkanoonikute haru. ,,Koorihärra" nimetus tuleneb toomikriku koorist ja tähistab kapiitliliikmete koosolekuruumi, nii et koorihärrat võib vaadata ka konvendi hääleõigusliku liikmena. Püha Augustuse nimi lisati sellepärast, et kõrkeskajast alates võeti tema ordureegleid ühiselu määratlevate juhistena. Nende väga üldise eeskirjdega aga ei saavutatud ordu piires sugugi ühetaolisust. Vaimsus Nõudis preestrilt ranget ellusuhtumist ja isiklikku laitmatust. Neil oli kindel kodukord, eriti oluline oli tunnipalve. Palvetamisaegade vahel, millest kinnipdamisel omstati suurt tähtsust, tegelesid koorihäärad mitesuguste ülesannetega nii kloostris (õpingud, raamatute kirjutamine, koolitutustegevus, kloostrihooldus) kui ka väljaspool kloostrit
annaabi.ee 
