Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates mööda maad, pidasid kerjusmungad rahvale ta oma keeles jutlusi ja andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus
vastu kaitsta, sest et usuasi (negotium fidei) muidu kahju saaks (U. B. 319). See paavsti kiri oli tingitud küll piiskoppide ja ordu omavahelisest suhtest. Vahest nõudsid peapiiskopp ja piiskopid kõigi tähtsamate losside suhtes enesele teatavat maaisanda ülevaatuse ehk omanduse õigust (v. ka U. B. 83), mis siis ordu kaebuste tõttu paavsti mainitud kirja esile kutsus. Aleksander IV määras ristisõdade eesmärgiks ka ordulosside kaitsmist ja nõudis, et piiskopid oma laenumeestega ning alamatega aidaku ka ordule soodsaid kindlustusi ehitada vaenlaste jultumuse vastu (contra insultum hostium, U. B. 350). Kui sakslastel viimaks korda läks suure mitmeaastase jõupingutuse järel kurelasi jälle alla heita, võeti rahulepingusse muu seas määrus, et need, kes ristiusust on taganenud, peavad siis, kui ordu paganate vastu lossi (ein hus) ehitab, üks kuu seal omal kulul teenima (U. B. 405, a. 1267).
Aga Villu ei võinud kõrgete kivimüüride vahel elada; ta hakkas kurvastama ja läks laisaks. Siis baskis komtuur talle ligi kaks penikoormat Viljandist eemale, põlise laane keskele, vana Pärnu maantee aarde uue sepapaja ehitada. Siin tegi Villu nüüd juba viiendat aastat tööd; ta nimi oli kaugele üle Sakalamaa piiride kuulsaks saanud. Liivi landmeister 2 Eberhard von Monheim ise oli tema töökoda vaatamas käinud 1 Komtuur id olid suuremate ordulosside pealikud ja ümberkaudsete maakondade valitsejad. (Autori märkus.) 2 Landmeister -- maavalitseja. Neid oli Saksa ordu-riigis kõigest kaks: üks Preisimaa, teine Liivi- ja Kuramaa jaoks. Nad olid orduriigi ülema valitseja hoch-meistri järel kõige kõrgemad riigiametnikud. (Autori -märkus.) 128 ja tema juures enesele mõõga teha lasknud, millega, nagu mitmed tahtsid näinud olla, rauda laastudeks võidi raiuda. Sepp tegi kõige peenemaid töid ja võttis nende eest rikaste käest ka head
annaabi.ee 
