Padisel pandi põlema klooster ja tapeti 28 munka. 8. Millised jõud olid huvitatud Balti alade vallutamisest? Riikidest: Taani, Rootsi, Saksamaa Jõud: 1) katoliku kirik- tahtsid oma võimu laiendada, võitlus paganate vastu(ristimata rahva), Leedu ristiti viimasena. 2) kaupmehed- sest me oleme ida ja lääne piir, head kaubandusteed. 3) feodaalid, rüütlid- ordu sõjalise jõu moodustasid rüütelvennad(kes olid ühelt poolt vaimulikud, teiselt sõjamehed), elasid ordulinnustes(konvendihoone-ruum)(Viljandi, Paide), 14 saj arvati rüütelvendi olevat 200-300, järk järgult hakkasid rajama mõisasid ja ilmalik elu.
alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06. 1561 Rootsile alistub ka Tallinna, Põhja-Eesti saab taas nimeks Eestimaa hertsogkond, kuningat asendab kuberner Toompea linnuses. Põhja-Eesti jagatakse väiksemateks haldusüksusteks 7 linnuselääniks keskustega endistes ordulinnustes: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula linuseläänid. Säilib 4 maakonda e kreisi Harju, Viru, Järva, Lääne maakond. Taani võim Saaremaal (1559 1645) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopkonna ja annab selle hertsog Magnusele valitseda. TVTG Küllike Kaplinski 2 1560 Magnus saabub Kuressaarde. Saaremaad haldab kuninglik asehaldur. maa jagatakse
Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas oli kahelööviline refektoorium ja majandusruumid. Dormitoorium asus ilmselt idatiiva peakorrusel. Hoovi idaküljel on säilinud kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg,
annaabi.ee 
