Filmi ''Maleva'' kokkuvõte. Filmi sisu on sellest kuidas eestlastelt taheti ära võtta iseseisvus ning kasutada neid ära. Eestlasi tahtsid hävitada Liivi Ordulased. Filmipeategelane Uru proovis külavanemad kokku ajada ja eestimaad päästa kuid ükski vanem ei kuulanud teda. Kui külavanemad olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus:
Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale. Seepärast moodustati Modena Wilhelmi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast Harju-Viru ja Ordu alade vahele vaheriik, mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt. Kui väed kokku said, tekkis võitlus ja ordulased lõid taanlased tagasi. Tüli suudeti lahendada alles 1238. aasta Stensby lepinguga, mis sätestas Taani kuningale Tallinna tagasi saamise koos Viru-Harjuga, Järvamaa jäi ordule. S uhetes idanaabritega jätkus püüe laiendada rooma-katoliku usku Venemaale. Venelased pidid kannatama linnuste vallutamist sakslaste poolt. 1242. aasta kevadel toimus Peipsi jääl Jäälahing, milles ordu väed ümber piirati ning vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi
Latgale aladel (idsa osas) polnud riikide vahelised piirid mitte selged. 1460 aastatel pihkva vürstid tahtsid neid alasid siis enda külge liita.Latgale idaaladele rajatud vene kindlused. 1478 aastal käisid Moskva väed Pihkva vürsti palvel rüüsteretkel Tartu piiskopkonnas, ordu otsustas selle vastata 1480 aastal omaltpoolt suure vasturetke. Pihkva alla jõudis ka ordu vägi välja, tahtis linna vallutada, pihkvalased purustasid ordu laevastiku , ja siis ordulased pidid tagasi pöörduma. 1481 toimunud Moskva vägede uus sissetung, erinev kõikidest varasematest sõjaretkedes. Väed hargnesid 3 suunas: Tartu piiskopkonda, ordu riiki ja Riia peapiiskopi. Tegemist olid väga kiiresti liikuvate mobiilsete vägedega, ja need jõudsid oma asjad ära teha ja tagasi tõmbuda kui ordu suutis oma jõud kokku ajada. Eriliseks tegi selle veel see metsikus millega tatarlased moskva väes silma paisti, põletati , tapeti, rööviti , vägistati jne. Maha
Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I diplomaatilised sammud jõuavad ka kuninga kõrvu, kes keelab sellist tegevust. Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et nad on teinud juba oma valiku, kellelt kaitset otsida. 58 a suvel pöörduvad ordulased Gustavi poole, ürit saada 200 000 taalrit laenu, natuke hiljem 40 000 taalrit. Tagatiseks pakutakse erinevaid Liivimaal asuvaid ordu ala kindlusi. Vasa laenust keeldub.1559 a II poolel Gustava huvi Liivimaa vastu suureneb , kuid seotud sellega, et pannakse tähele läbirääkimisi, mis Kopenhaagenis toimuvad. Eerik Vasal( Gustav Vasa vanem poeg) ei olnud algusaastatel suurt huvi Liivimaa vastu. 1559 a sügisperioodil hakkab ka Eerik Liivimaa asjade vastu huvi tundma. Seotud tema isiklike
annaabi.ee 
