a. valitseda Liivi ordule. Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik Eesti alal ja ordumeistrist tugevaim maahärra Eesti alal; Liivi ordu prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tunduvalt Sakslased tundsid end kindlamalt, hakkasid üha rohkem mõisaid rajama ja talupoegade koormisi suurendama, eelkõige teoorjust Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Saarlastega sõlmiti alistumisleping, mille alusel pidid saarlased loobuma relvadest ja ehitama ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur-
juuli 1343) saarlased piirasid Pöide ordulinnust ning andsidlubaduse, et kaitsjad võivad vabalt lahkuda, ent pildusid nad pärast kantsi loovutamistkividega surnuks · Karja Kooljamägede lahing Saaremaal (1344. a) saarlaste kuningas Vesse langes vangining tapeti · saarlaste alistumine (1345. a väga rasked tingimused, ent alistumine oli siiski lepinguline;saarlased pidid loovutama relvad ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinnakindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskoplinnuse Tagajärjed: · eestlaste vastupanu lämmatati järgmiseks kahesajaks aastatks · maa laastati · eestlaste vanemkond hävitati lõplikult · väikevasallid vaesusid täielikult · talurahva ja valitsevate kihtide vaheline lõhe suurenes veelgi · 1346. aastal müüs Taani kuningas Harju-Viru 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule, kes omakordaloovutas selle väikese vaheltkasu eest Liivimaa ordule
aasta veebruaris. Otsustav võitlus peeti Karja Kooljamägedes (mis sai oma nime just selle lahingu pärast) asunud linnuses, kus olla langenud 500 sakslast, mis on saksa kroonikates oma kaotuste kohta erakordselt suur arv. Saarlaste kuningas Vesse langes vangi ja poodi jalgupidi üles. Saaremaale orduvägi siiski jääda ei julenud, saarlased alistusid alles 1345. aasta algul väga rasketel tingimustel, kuid taas lepinguliselt. Nad pidid oma relvad loovutama ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Saarlaste linnus. M. Bormeistri maal TULEMUSED. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, eestlaste katse taastada oma iseseisvus. Lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu. Maa
annaabi.ee 
