kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg. 2.3. Pindalad, mahud, momendid ja inertsimomendid 2.3.1.Veeliinitasandi elementide arvutus Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterplane aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout' teoreemi ja harvem Tsebõsevi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad, kuid nõuavad täiendavaid või keerukaid ordinaate ja kordustegureid. Raalide
12 13 Funktsioonide y 2 sin x (I) ja y 0,5 cos x (II) graafiku võib joonestada, lähtudes vastavalt funktsioonide y sin x (I) või y cos x (II) graafikust. Abigraafikute y 2 sin x või y 0,5 cos x vastavate punktide ordinaate 2-ga (I) või 0,5-ga (II) korrutades saame vajalikud punktid ülesandes nõutud graafikute joonestamiseks. I - II 3 a) Funktsioonide positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna loeme vastava funktsiooni graafikult. 1 b) Selleks, et leida argumendi x väärtused, mille korral y 1 (I) või y (II), on
n on mõõtmiste arv antud seerias Siirdekarakteristikute katseline leidmine toimub sama skeemi järgi ja tingimustel (häiringutest vaba olukord), mis staatiliste karakteristikutegi leidmine. Nominaalses püsireziimis oleva objekti sisendsignaali muudetakse hüppeliselt, mõõdetakse selle hüppe A poolt esilekutsutud väljundsignaali muutumist ajas. Katsel saadud väljundsuuruse siirdekõver teisendatakse hiljem siirdekarakteristikuks, korrutades katselise kõvera ordinaate teguriga 1/A, kus A on sisendile antud hüppesignaali väärtus. Praktikas ei ole võimalik tekitada silmapilkset sisendsignaali hüpet. Kuid kui sisendsignaali muutumise aeg on objekti väljundsignaali stabiliseerumiseks kuluva ajaga tunduvalt väiksem, siis pole viga suur. (kolmnurksete pindade võrdsus). Sisendsignaal ei tohi olla liiga suur ega liiga väike. Väikese signaali efekti on raske mõõta, suure puhul võivad tekkida ebalineaarsused. Sisendsignaali sobiv väärtus