B. seega ordinaalse kasulikkuse korral ei hinda tarbija mitte üksikut hüvist, vaid hüviste kogumeid, kusjuures ühe hüvise kasulikkus sõltub ka teise hüvise kasulikkusest. Tarbija on erinevate kogumite suhtes ükskõikne, kui ta ei suuda hüviste kogumite vahel valida. Kõik hüviste kogumid, mille suhtes on tarbija ükskõikne, on vastavalt ordinaalse kasulikkuse teooriale samaväärselt kasulikud. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksus. Ehk samaväärsuskõverate abil. 4.2 Tarbimise optimeerimine lk 83-89 Ükskõiksuskõver kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Oletame, et meil on kaks hüviste kogumit: Y1X2 ja X1Y2, kusjuures mõlemad on võrdselt kasulikud
konkreetsete numbriliste suurustega (1, 2, 3 ...) e absoluutarvudes. Ordinaalne kasulikkus on kasulikkus, mida ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes. Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria Vilferdo Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus on tarbimisest saadav suhteline rahuldus, mille määramine rajaneb erinevate tarbimisvõimaluste reastamisel kasulikkuse järgi. Ordinaalset kasulikkust ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes e järjekorranumbrites. (esimene, teine..) Ordinaalse teooria kohaselt peab tarbija vaid otsustama, milline tarbimiskomplekt on tema jaoks kasulikum. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksuskõverate abil. Aksiomaatiline eelistusteooria järeldused sisalduvad eeldustes, ent mida kogemuslikud andmed mitte igal üksikjuhul ei pruugi toetada.
tarbimiseelarves. Pärast seda on võimalik asuda tarbija käitumise mudeli koostamisele. Kasulikkus rahuldus, mida inimene tunneb kaupa või teenust tarbides. 7 Kauba või teenuse piirkasulikkus lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides ainult seda ja ainult seda hüvist ühe ühiku võrra rohkem Majandusteoorias eristatakse kardinaalset kasulikkust ja ordinaalset kasulikkust. Kardinaalse kasulikkuse kohaselt piirkasulikkus väheneb kui tarbitavate hüviste kogus kasvab ja seda seost tuntakse ka kahaneva piirkasulikkuse seaduse nime all. Kasulikkuse ordinaalse lähenemise korral ei oma piirkasulikkus olulist tähtsust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, see tähendab, et neil on eelisjärjestus. Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooriat on palju kritiseeritud, sest
annaabi.ee 
