On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 7. Arvsõnad ehk numeraalid Arvsõnade liigid: 1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete
varem. Arvsõnad võivad esineda ka koos asesõnaga, nt need kolm läksid edasi. Võimalik on ka arvsõna omaette esinemine, nt alles alla kahekümne, aga juba kuraasi täis. Erialatekstis esinevad arvsõnad nn abstraktsete arvudena, nt kaks korda kaks võrdub neli. Struktuuri alusel on olemas lihtpõhiarvsõnad, nt viis, kümme, ja liitpõhiarvsõnad, nt viisteist(kümmend), kakskümmend, kuussada see jaotus tugineb kokku-lahkukirjutamise traditsioonil. 2) järgarvsõnad e ordinaalid, mis vastavad küsimusele mitmes? Struktuurilt jagunevad need samuti liht- ja liitjärgarvsõnadeks. Süntaktiliselt sarnanevad nad omadussõnadega, ühildudes põhisõnaga arvus ja käändes. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks
3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt ainult siis, kui see on registris või uue peatüki pealkirja ees. Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks.
annaabi.ee 
