Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"orbitales" - 5 õppematerjali

Kolju
4
doc

Kolju

os sphenoidale -KIILLUU corpus ­ KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica ­ TÜRGI SADUL ­ kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis ­ HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum ­ (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ­ ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale ­ OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis ­ SÕELLUU SÄLK sutura metopica ­ METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis ­ NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ­ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
68 allalaadimist
Ladina keele arvestus op1
8
docx

Ladina keele arvestus op1

5. arteria centralis aortae – tsentraalarteri aort, tsentraalarteri aordiga [arteeria tsentraalis aortää] arteria ae f – arter – sg gen, sg dat, pl nom – arteri, arterile, arterid centralis III, m, f – tsentraal- – sg nom, sg gen – tsentraal- aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales] pars, partis III,f – osad, osasid, aequalis, e – võrdsed, võrdseid – 7. fissurae orbitales superiores – ülemised silmakoobaste lõhed [fissuree orbitaales superioores] fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc superiores III, pl nom, pl acc- ülemised 8. alia neoplasmata benigna cutis – naha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis] alius, a – teine/muu neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9

Keeled → Ladina keel
32 allalaadimist
Kraniaalnärvid
22
docx

Kraniaalnärvid

pterygopalatinum ül ­ n. palatinus major - nn. palatini 2. Nina limaskesta näärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior ­n. facialis ­ gangl. geniculi - n. petrosus major ­ n. canalis pterygoidei ­ gangl. pterygopalatinum ül­ postgangl. kiud - rr. nasales 3. Pisaranäärme (gl. lacrimalis) innervatsioon: nucl. salivatorius superior ­ n. facialis ­ n. petrosus major ­ n. canalis pterygoidei ­ gangl. pterygopalatinum ­ rr. orbitales - pisaranäärmed 12 4. Keele eesmise 2/3 maitsetundlikkus: keele eesmise 2/3 maitsmiskiud ­ gangl. submandibulare ­ n. lingualis - chorda tympani ­ näonärvikaar - gangl. geniculi ­ n. facialis ­ nucl. gustatorius 5. Eesmiste keelenäärmete ­ gl. sublingualise ja gl. submandibularise ­ innervatsioon: nucl. salivatorius superior ­ n. facialis ­ gangl. geniculi ­ näonärvikaar ­ chorda tympani ­ gangl

Meditsiin → Anatoomia
17 allalaadimist
ANATOOMIA - AJU
42
docx

ANATOOMIA - AJU

(B20) poolt  alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid eraldavad teineteisest külgvao harud – ramus anterior (B21) ja ramus ascendens (B22) Mediaalpind - gyrus frontalis superior + lobulus paracentralis  neid eraldab sulcus paracentralis (D23)  paratsentraalsagarik sulgeb tsentraalvao ülaotsa ja kuulub osaliselt kiirusagarale Alapind - gyrus rectus + gyri orbitales  piiristavad sulcus olfactorius (C24) ja sulci orbitales (C25) LOBUS PARIETALIS Superolateraalpind - gyrus postcentralis  sulcus centralis’e ja sulcus postcentralis’e (B26) vahel - lobulus parietalis superior et inferior  neid eraldab sulcus interparietalis (B27) - gyrus supramarginalis et angularis  alumisel parietaalsagarikul  marginalis sulgeb ramus posterior sulci centralis’e

Meditsiin → Anatoomia
26 allalaadimist
KIILLUU ehk PÕHILUU-os sphenoidale- peas
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

Otsmikuluusoomusel (squama frontalis) asub otsmikuluuhari (crista frontalis), mis lõppeb umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked (processus zygomaticus), mille välispinnalt algab oimujoon (linea temporalis). Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus)

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun