Kaubalaev oli mahukam, laiem. Sõideti kas mööda merd või mööda jõgesid. Norralased liikusid läände, taanlased olid lõuna-aladel, Rootsi viikingid olid huvitatud ida-suunast. Nad sõitsid laevadega ka kuival maal, neid veeti ühest veekogust teise, selleks kasutati ümaraid palke, mehed köitega tõmbasid. Põhiline kaup neil võis olla karusnahad, mis maksid ida turgudel u 10 korda rohkem kui Põhja-Euroopas. Oravanahk maksis põhjas 3 g hõbedat, idas u 30 grammi. Üpris palju tulu saadi ka orjade müügist. Ka nende hinnad olid erinevad. Näiteks põhja-ori maksis u 300 g hõbedat, Bütsansis võis meesorja eest saada 3x enam ja idamaades veelgi rohkem. Blondid tsikid maksid idamaades u 6000grammi hõbedat, põhjas vähem, kuna naine ei jõudnud tööd teha. Linnused. Taani aladel on teada neli väga korrapärast viikingite linnust, nt Aggersborgi ja Fyrkati linnused, need on ringikujulised
keppide peale. Viikingite aarded. Neid on Skandinaavias leitud väga palju. Kõige enam idamaade münte (araabia) dirhemeid, üks münt kaalub 3 grammi, Bütsantsi münte vähe. Ojamaalt välja tulnud üle 100 000 idamaade mündi, Sestis u 5000 araabia münti. Mille eest need mündid siin on? Kauplemise tulemusel, hinnad olid Põhjamaades ja Idamaades erinevad (nt hobune maksis umbes 50 dirhemit st 150 g hõbedat, mõõk oli enam-vähem sama, põhjas oravanahk oli üks dirhem, araabias oli need nahad mitukümmend korda kallimad). Viikingite relvad olid silmapaistvad. Kõik relvad ei olnud nende enda 33 seppade tehtud, tol ajal 10. – 11. saj olid osavaimad meistrid Saksamaal Reini jõe ääres. Neid viikingid ostsid, kodumaal meistrid panid neil oma maitse järgi kaunistused jne. Nad ka müüsid neid nt Venemaal ja Eestis. Uhekd olid ka odaotsad, kirved ja nooleotsad.
ka eestlast nimetatud tsuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tsudak vene keeles veidrik. Vana-Vene riigi teke G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst
annaabi.ee 
