Nora sellise oleku põhjuseks oli tema isa kasvatus. Talle oli juba lapsena selgeks tehtud, et naine pole keegi ja et naise kohus on olla oma mehel meeljärgi. Nora täiskasvanuks saamist takistas ka tema abikaasa Helmer. Mees kohtles abikaasat nagu väikest last, kes pole veel piisavalt küps, et mõista tõsiseid maailma asju. Seega üritas mees suunata naist kuidagi piltlikult, vahetevahel kutsudes teda helitavalt oravaks ja lõokeseks. Pealtnäha täiuslikus peres puudus naisel aga täiesti sõnaõigus, kõiki peresiseseid asju otsustas mees üksi. Mõeldes ajastule, mida on raamatus kujutatud, polnud Noral tol hetkel väga muud valikut, ta pidi leppima sellega, et naised olid ühiskonna seisukohalt oma abikaasade mängukannid, kes pidid arvestama sellega mida mees oli ölenud ning hoolitsema laste ja kodu eest. Seega täitis ta oma rolli
kohevate sabadega. Aasia ja Euroopa paksud unihiired on suurimad unihiirte perekonnast. Paks unihiir tunneb end koduselt Euroopa heitlehelistes- ja segametsades. Selles elukeskkonnas leiab ta toitu ning kaitset. Nad suudavad kohanduda ja jõudsalt kasvada mitmetes erinevates metsa tüüpides, kuid mitte igihaljas metsas. Unihiired leiavad peavarju õõnes puudes, kaljulõhedes ja isegi rähni aukudes. Unihiirt on sageli valesti nimetatud halliks oravaks. Selle paks karv on pehme ja lühike, hõbedaselt halli värviga ülemine osa ning kreemikas valge alaosas. Unihiirel on väikesed, ümarad silmad, ümbritsetud tumedate ringidega. Unihiir võib kaaluda 2.5 -6oz. Neil on suured, ümarad kõrvad ja lühikesed jalad. Unihiire koon võib ulatuda 2.5 tollini, mis on harjaseline. Vahemereline kliima Vahemerelisel tammevõsal on väga huvitav kliima. Sellel on 4 aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Tammevõsa on oluliselt kuiv ja kuum suvel
Ja orjama pead sa mind! Orjama! Niki ja Naki süütavad viiruki. Nõid käib sellega ümber poisi. III VAATUS Jakob (ärkab, aevastab. Tal on kapuutsiga riietus): Oi, ema käest saan ma nüüd kindlasti tõrelda, et ma võõras majas magama jäin, selle asemel, et teda turul aidata. (Kiirustab minema) Võiksin tõsimeeli vanduda, et olin moondunud oravaks. Oli see alles unenägu. (Jõuab turule ja paneb selja tagant käe ema õlale). Ema: Mine ära, hirmus kääbus. Ma ei kannata sellist tembutamist. Jakob: Mis sul on, emake, et sa oma poja minema saadad? Ema: Ma ütlesin sulle juba, mine oma teed Jakob: Olen ju sinu poeg Jakob. Ema: Ära puutu mu kaupa! (Teisele müüjale) Ei, nüüd läheb nali juba häbematuks. Siin ta seisab Ja julgeb mind pilgata. Räägib: mina olen ju sinu poeg. Häbematu! (Kõik tänitavad: kääbus
jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võtab taskust mandlikookide koti ja sööb paar tükki ära; seejärel läheb ettevaatlikult oma mehe ukse juurde ja kuulatab. Paremal oleva laua juurde minnes ümiseb taas laulda.) Helmer ja Nora on heas tujus, kutsuvad üksteist hellitavalt oravaks ning lõokeseks. Naine soovib, et need jõulud võiksid olla erilisemad kui varasemad, et pole vaja enam kokku hoida. Mees on saanud ametukõrgendust ka ning palk on kõvasti kukrut täiendanud. Nora mõtleb kelleltki raha laenata, mille peale mees ärritub. Ütleb, et mitte kunagi ei tohi ta raha laenata. Nora soovib mehelt raha, mis ta ka saab. Ta on ostnud lastele jõuludeks kingid. Helmer hellitab oma naist ,,raiskaja" nime all
annaabi.ee 
