Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium Kutsutakse ka vaimulikuks ooperiks. Kaasa teevad solistid, koor, orkester, kuid erinevalt ooperist esitatakse seda kontserteosena, puuduvad kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus. Oratoorium koosneb aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kooride numbrid on tähtsamad, kui solistide omad. Oratooriumiks (ld. k. orare kõnelema/palvetama) nimetati palveruumi, kus XVI sajandi teisel poolel peeti piiblitunde ja kanti näideldes/lauldes ette piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes see välja kindlate tunnustega zanriks. Tuntud heliloojad: G. Fr. Händel (30 oratooriumi, ,,Judas
Singula de nobis anni praedantur euntes aastad lähevad, võttes meilt ühe järel teise. Si vis amari, amato; si vis ab aliis adiuvari, aliis auxilium ferto kui tahad olla armastatud, armasta; kui tahad, et teised sind aitaksid, aita teisi. Si vis me flere, dolendum est primum ipsi tibi kui sa tahad, et mina nutaksin, pead ise kõigepealt valu tundma. Solamen miseris socios habuisse malorum õnnetule on lohutuseks omada õnnetuses kaaslasi. Solus cum sola, in loco remoto, non cogitabuntur orare "pater noster". mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda.
» «Kes see Djali on?» «See on kits.» ülemdiakon pani käe lõua alla ja näis veidi mõttesse jäävat. Äkki pöördus ta järsult Gringoire'i poole: «Ja sa vannud, et sina pole teda puutunud?| «Keda?» küsis Gringoire. «Kas kitse?» «Ei, seda naist.» «Oma naist? Vannun, et ei.» «Kas te temaga tihti kahekesi olete?» «Igal õhtul vähemalt tunnikese.» Dom Claude kortsutas kulmu. «Ah! Solus cum sola non cogitabuntur orare Pater noster.» 13 «Vannun oma hingeõnnistuse juures, ma võiksin issa-meiet, «Ave Mariat» ja «Credo in Deum patrem omnipontemit» 14 248 lugeda, ilma et ta minule rohkem tähelepanu õõraks kui kana kirikule.» 13 Üksik mees üksiku naisega ei mõtle sellele, et issameiet luge a {lad. k.). 14 Usun jumala, kõige vägevama isa sisse (lad. k.). 1 4 4 «Vannu mulle oma ema üsa nimel,» kordas ülemdia-on vihaselt, «et sa seda olendit isegi sõrmeotsaga pole uudutanud!»
annaabi.ee 
