jääb kümmekonna meetri juurde. Tuhkpihlaka lehed on täiesti lõhestumata ja ainult serv on ebakorrapäraselt hambuline. Lehtede alumise poole värvus on tuhkpihlakas hõbevalge, mis on talle ka nime andnud. (Reitalu 2000: 05.05.09) Tuhkpihlaka võra on püramiidjas või munajas, koor helepruun või punakaspruun ning sile. Noored võrsed on kaetud valge eemaldatava vilditaolise kihiga, kuid vanemad võrsed on paljad. Õite värvuseks on valge, viljad on ümarovaalsed ja punakad või oranzkollased. Karmidel talvedel kipub kannatama külmakahjustuste tõttu. (Tuhkpihlakas ... 2009) 1.3 Pooppuu Pooppuu ladina keelne nimi on Sorbus intermedia. Ta kasvab paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal on isegi tavaline. Kasvatatakse üldiselt ilupuuna, kuid on võimeline ka metsistuma. (Leht 1999: 163) Mullastiku suhtes on küllaltki vähenõudlik ning juurestik on maapinnalähedane (Pooppuu ... 2009). Pooppuu tüvekoor on hallikas ja püsib kaua sile. Noored võrsed on rohekaspruunid,
Referaat on üles ehitatud kolmes osas: liigi kirjeldus, tema mõju põllumajandusele ning võimalused tema leviku piiramiseks. 3 1. Kartulimardikas 1.1 Liigikirjeldus Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) ehk koloraadomardikas (Joonis 1) on keskmise suurusega mardikas: pikkus 7-12 mm ja laius 5-7 mm. Tema kehakuju on paljudele poilastele omaselt kuppeljas. 7-13 mm pikkused kattetiivad on oranzkollased, kummalgi on viis musta pikitriipu. Tõuk (Joonis 2) on oranzkollane või tuhmkollane, kasvab kuni 15mm pikkuseks. Pea, eesrindmikukilp ja kaks rida tähne keha külgedel on mustad. [1] Joonis 1. Kartulimardikas Joonis 2. Kartulimardika tõuk 1.2 Kartulimardika areng Kartulimardikas on Eestis hästi kohanenud ja elab meie talved üle talvitudes. Kui varem
Hambuline kobarpea Ligularia dentata Hambuline kobarpea Ligularia dentata · Kõrgus kuni 1 m. · Õitseb august kuni september · Kasvukoht päikseline kuni poolvari. · Parasniiske kuni märg, huumusrikas aiamuld. · Ei talu kuiva mulda. · Kasutamine: veekogude kaldad, taustataim, püsilillepeenrad. Hesse kobarpea Ligularia x hesse Hesse kobarpea Ligularia x hesse · Kõrgus 150 200 cm. · Püstised, oranzkollased õied. Õitseb juulist- septembrini. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. · Viljakas, parasniiske kuni niiske aiamuld. · Üks ilusamaid kobarpäid. Przevalski kobarpea Ligularia przewalskii Przevalski kobarpea Ligularia przewalskii · Kõrgus 120-150 cm. · Õied: kollased, pikas kitsas tähikõisikus, juulis septembris. · Lehed: tumerohelised, sügavalt lõhestunud. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline,
meenutavad pisut mooruspuud. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: rabad, siirdesood. Rabamuraks on kahekojaline, 5-30 cm kõrge püsik pika, peene, haruneva risoomiga. Varred üheaastased, püstised, 2-3 ümarneerja voltis varrelehega. Õied viietised, varre tipul üksikult, ühesugulised. Õied valged, 3-3,5 cm läbimõõdus. Rabamuraks õitseb mais ja juunis. Viljaks on vaarikasarnased lihakad koguluuviljad, mis on valminult oranzkollased ja väga maitsvad. Viljad valmivad juulis ja augustis. Kasutamine: rabamurakas on väärtuslik marjataim, teda nimetatakse ka põhjamaa apelsiiniks, kuna on sama värvi, sama mahlakas ja sisaldab samu vitamiine kui apelsiin. Rabamuraka marjad on algul rohekaskollased, siis punased ja küpselt oranzkollased. Korjata tuleks ainult küpseid marju, sest siis on nad täisväärtus- likud. Murakatest valmistatakse keediseid, kompotte, dzemme; tehakse likööre.
annaabi.ee 
