lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20
maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi mentaalset struktuuri (neli etappi). Tulving – mälu-uurija, eristas episoodilise mälu semantilisest (1972). Episoodiline mälu – ajaliselt märgitud sündmused ja nendeajalis- ruumiline suhe; semantiline mälu – vajalik keelte kasutamiseks, oragniseeritud teadmiste kogum, mida inimene omab enda sõnade, nende tähenduse ja tähtsuse kohta, valemite ja algoritmide kohta. BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Põhiidee: inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid. Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt loomadele). Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises,
8. Hulkade psühholoogia. 9. Kontrolli transfereerimine. Grupp igasugune ühiste sotsiaalsete suhete võrgustikuga soetud inimeset kogum, milles valitseb ühtne liikmeksoleku ehk meie-tunne ja arusaam, et iga gruppi kuuluja käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid. Grupp üksus, mille vähemalt 2 inimest, kes mõlemad üksteisest vastastikku mõjutavad ning on sellest mõjust teadlikud. Grupp teatud viisil oragniseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid; 3 või enam inimest, kes tajuvad endi ühtsust, olles vastastikku sõltuvussuhetes ja kes tegutsevad ühisel eesmärgil Grupiga ühinemise 3 olulisimat faktorit: 1. kontrollivajadus sotsiaalne kontroll üldiselt omaks võetud normide süsteeem, mis reguleerib vastassuhteid nii grupisiseselt kui ühiskonnas tervikuna. mida suletum ühiskond/väiksem grupp, seda rangem kontroll