Ettevõtlus on justkui protsess, mille käigus leitakse uusi võimalusi/viise millegi tegemiseks. Minu arvates peab ettevõtluses vaatama kaugemale kui oma nina alla, nägema suuremat pilti, mõtlema edasiviivalt. Edukas inimene peab olema motiveeritud ning omama sihti enda silme ees. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu saab ettevõtja tegutseda. Ilma ettevõteta ei saaks tegutseda ka ettevõtja. Korra loomiseks on ettevõte jagunenud lausa viieks alaüksuseks. Esimeseks on oragnisatsiooni juhtimine. Juhtimise põhieesmärgiks on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine, selle pärast ühendatakse omavahel organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid. Nii inimese kui organisatsiooni tegevus sõltub tema otsustest. Teiseks, võib öelda, et ettevõtte suurimaks varaks on personal. Personali ja juhtkonna ülesandeks on paika panna tööjaotus, motiverida töötajaid,neid vajadusel ka koondada. Firmas on tähtsal kohal ka finants- ja raamatupidamine
majanduslik otstarbekus. Rakendus nõuded on otsustavad kohad, paindlikkus ja kohandatavus. 3 4. Motiveerimine Hea juhi peab tundma oma alluvuses olevaid inimesi. Juht peab tähelepanema inimese käitumist, üldist iseloomu ning seda määravaid mõjureid, kuidas on võimalik alluvat mõjutada. Töötajaid saab otseselt ja kaudselt mõjutada, vahetud töö kaudu ja väliskeskonna kaudu ning oragnisatsiooni tingimuste kaudu. Töötajaid tuleks motiveerida hetkel kui kui neil kaob näiteks töö isu või ei suuda ühte tööd lõpuni teha ja on omadega tupikus. Töötajat ei pea alati rahaliselt motiveerima kuigi raha motiveerib inimese töö juures kõige rohkem tööd tegema. Kuid pisikeste asjade puhul võib töötajat motiveerida näiteks tahvel hea sokolaadiga. Kui mingi suurem töö on siis võib näiteks motiveerida spa piletitega. Sellised motiveerimised innustavad töötajat.
tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisekeskkonna hindamisel. Disaini koolkonna mudel on väga lähedalt seotud Harvard Business Schooliga, kus see pikka aega oli äripoliitika kursuse nurgakiviks. Sellest mudelist on tulenenud ka laialdaselt kasutusel olev SWOT-analüüs, mis samuti rõhutab välis- ja sisekeskkonna tegurite üheaegse arvestamise vajadust strateegia formuleerimise juures
motiveerib see, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal on olemas. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. 2 Eesmärk on organisatsiooni, selle osa või üksikisiku tegevuse taotlus, lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärk võib olla nii mõtteline kui ka kirjapandud. Eesmärke väljendatakse normide, koguste, kvaliteedi, omaduste, tähtaegade jms kaudu. Oragnisatsiooni eesmärgid määravad selle suruse, ülesehituse, vahendite laadi ja hulga, kasutatava tehnoloogia ja seosed teiste organisatsioonidega. Eesmärgi püstitamine on nagu motivatsiooniprotsess, kuna see loob erinevuse tegelikkuse ja loodetava vahel. Selle tulemuseks on pingutamine, mis saab väheneda eesmärgile jõudmisel. Eesmärgi saavutamine aitab rahuldada saavutajavajadust, annab kompententsuse ja enese lugupidamise tunde ning stimuliseerib edasist arenguvajadust