Kui Kurat kevadel lõplikult taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud. Vanakreeka pärimuse kohaselt olid tammed esimesed puud, mis pärast "suurt veeuputust" jälle maa peal kasvama hakkasid. Tammi ja saari peetakse esimeste inimeste esivanemateks. Vanimas oraaklis, Zeusi pühamus Dodonas, ilmutas peajumal tammekohina saatel inimestele oma tahet. Roomlastele tähendas kellelegi tammepärja andmine suurimat kiitust ja au ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui 14 võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu. Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses-
suhetes. Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja jumalatele ohverdamist nii, et nad saaksid söögiks kõlbmatud palad. Zeus sai selle peale pahaseks ja peitis inimeste tule Olümposele. Inimkonda ähvardas hukk, kuid hea Prometheus varastas tule tagasi inimestele. Karistuseks aheldati ta Kaukasuse kalju külge, kus kotkas käis iga päev tema maksa nokkimas. Inimestele saatis ta maailma Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik maailma hädad. Delfi oraaklis käidi tulevikku ennustamas ning sealsete preestrinnade (püütiate) ennustustes ei kaheldud. Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis. Sellele ei mõeldud palju, kuid usuti, et surnute riik asub sügaval maa all ja seal elavad on rõõmutud, tahteta ja mäluta varjud. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist
allikas. Ohverdati ka üksikutele pühadele puudele (nt loorber - Laurus nobilis). Pühades hiites kasvanud puud olid tammed, küpressid, õlipuud, paplid, plaatanid, jalakad ja tihti ka loorberipuud. Hiljem ehitati neisse paikadesse templeid ja muid ehitusi. Näiteks Delfi: püha Parnassuse mägi. Iidne Delfi linn paiknes püha Parnassuse mäe nõlval ning pakkus paika Oraakli jaoks - see oli üks pühamu, kus jumaluselt paluti vastust mingile küsimusele. Oraaklis ennustati tulevikku ning said nõu palverännakute tegijad, kes otsisid elutarkust. See kuiva õhuga ning pinnalähedase mullaga maa andis saaki piiratud heldusega ja inspireeris terrassilise põllumajanduse arendamist, kus terrassidel sai kasvatada viljapuid, viinamarju ning karjatada kitsi. Austati ka langenud kangelaste haudu, mille ümber kasvavad puud olid pühad. Isegi nende vilju ei tohtinud korjata
annaabi.ee 
