Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Maris Kivi OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE Referaat Juhendaja: Cintia Räppo Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Eesti Optometristide Seltsi leheküljelt tsiteerituna on optometrist „tervishoiuala spetsialist, kellepõhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.“ Üheks optometristi igapäevaülesandeks lisaks nägemiskontrolli teostamisele on kliendi nõustamine nägemise teemadel. (Eesti Optometristide Selts 2005).
nägemise kaotamine nägemisnärvi kahjustuse tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS Hallikas, P. (2016). Miks nägemist kontrollida? Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/2016/11/miksnagemistkontrollida/ (15.05.17) Johansson, K. (2015). Väsinud silmad. https://www.facebook.com/OlenTerve/posts/526418177546475:0 (16.05.17) Kes on optometrist? (2005). Eesti Optometristide Selts. http://optomeetria.eu/ (14.05.17) Loit, P.H., Nurme, B., Niilus. S, (2011). Silma anatoomia. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Prillide hooldusjuhend. Pro Optika. http://prooptika.ee/et/blog/ (15.05.17) Prilliraamide valimine. Pro Optika. http://prooptika.ee/et/blog/ (15.05.17) So how are my eyes? (2011). OT CET. AITÄH KUULAMAST!
suuremasse ohtu, kui päikeseprille üldse mitte kasutades. Kasutatud kirjandus Vaarandi, B. Kontaktläätsede hooldus. 2010. http://prillid.wordpress.com/2010/11/06/kontaktlaatsedehooldus/ (15.05.2012) Vaarandi, B. Kuidas kasutada silmatilku. 2010. http://prillid.wordpress.com/2010/06/16/kuidaskasutadasilmatilku/ (15.05.2012) Vaarandi, B. Ühed korralikud Päikeseprillid. 2010. http://prillid.wordpress.com/2010/06/07/uhedkorralikudpaikeseprillid/ (15.05.2012) dr Sclafani, L. Ameerika Optometristide Assotsiatsioon. http:// www.lenses.ee/video31.htm (15.05.2012) Eesti Optik. http://www.optika.ee/Kuidashoolitsedaomaprillideeest/ (15.05.2012) Holistiline kliinik. http:// www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=211&Itemid= (15.05.2012) Pildimaterjal http://cmybacon.com/wp-content/uploads/2011/02/hand_sunglasses-1.jpg (15.05.2012) http://pix.auctiva.com/pix/10/00/06/PARTY_GLASSES_LIPS.JPG (15.05.2012) http://images.mylot.com/userImages/images/postphotos/2187116
ümbruses. Kaasaegsetes tingimustes töötab inimene suhteliselt stabiilse mikrokliimaga ruumides. Sobiv temperatuur istuval tööl on 18-24 kraadi. Sobiv temperatuur istuval tööl kerge käsitsitööga: 16-22 kraadi. Seisev asend kerge käsitsitööga: 15-21 kraadi. Seisev asend raske käsitsitööga: 14-20 kraadi. Füüsiliselt raske töö: 13- 19 kraadi. Normaalne õhuniiskus on 30-70% Ebamugavust tekitab õhuliikumine kiirusel üle 0,3 m/s. Optometristide mikrokliimat mõjutavad tegurid Konditsioneerid, Klientide pidev liikumine, Avatud aknad, Välistemperatuur, Sisetemperatuur, Õhuniisutaja või niiskusekoguja olemasolu, Elektroonika soojuskiirgus. Mõjud Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See
Joonis 1. Normaalne reetina. 4 1.1 OKT areng OKT töödati välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste poolt. Ajakiri Science avaldas OKT tehnoloogiat tutvustava artikli 1991. aastal ning kliinilist kasutust hakkas see meetod leidma 21. sajandi alguses. Ida-Tallinna Keskhaiglas tehti esimene silmapõhjauuring OKT- masinaga 2006. aastal. (Mody 2016; Rebane ja Harak 2014). OKT masinaid hakati rohkem kasutama oftalmoloogide ja optometristide poolt 2002. aastal ning see aitas neil näha muutuseid reetinas, milleks ennem võimalus puudus. Tänapäeval on OKT masinad väga hea resolutsiooniga ning nendega on võimalik mõõta reetina eri kihtide paksust ja mitmeid nägemisnärvi parameetreid. (Mody 2016). Esimene OKT aparaat, mida kliinikutes kasutama hakati oli ajadoomen (ing time domain OCT) OKT või TD-OKT ja see muutis reetina uurimist meditsiinis. TD-OKT kasutas liikuva
annaabi.ee 
