inimene. Ka mina tunnen end õnnelikuna. Meil ei ole pidevaid looduskatastroofe, ülerahvastatust, suurt nälga või mõnd muud sügavat probleemi, mis meid igal sammul võiks ohustada. Eestis on hea elada inimesel kellele meeldib siinne kliima, maastik ja elukeskkond. Siin on sobivad tingimused neile, kellele meeldib vaikus ja rahu. Kes naudib neid lõputuid rohelisi metsi ja ilusaid rannajooni ning kes kannatab ära ka need muutlikud ilmad. Siin on sobiv koht optimistlikul ja vabadust armastaval inimesel. Võrreldes mõne suurlinnaga on meie pisikesel maal tohutult palju hingamisruumi. Üheks suureks plussiks on see, et vaid väga väike protsent siinsetest inimestest on rahaliselt suures hädas. Kindlasti on paljudel probleeme, kuid siiski tänaval elavate inimeste arv on väga väike võrreldes mõne suurema riigiga. Ning ka neil on toetajaid ja külmade ilmadega saavad nad kõik omale sooja ulualuse. Samuti ei ole
ühiskonnad on õigetest inimestest meeskonna loomine. Ettevõtte edukus sõltub: · Vajalikust arust asjatundlikest töötajates · Kompetentsete töötajate valikust, arendamisest ja hoidmisest Töötajad moodustavad organisatsioonis suuremaid ja väiksemaid struktuuriüksusi, mis pidevas muutumises. Muutused on seotud tänapäeva kiiresti areneva ühiskonna, tehnoloogia, kui ka töötajate endaga. Muutused võivad avalduda organisatsiooni tugevuses ja kadumises. Optimistlikul lähenemisel valime olukorra, kus organisatsioon püüab olla tegutsev ja edasijõudev, kuid selleks tuleb hoolikalt valida, arendada ja toetada töötajaid tuleb teha tööd personaliga. Personalitöö on süsteemne ja sihikindel protsess, hõlmates kõiki inimtegevusega seotud aspekte nii tööl kui ka osaliselt väljaspool tööd. Iga töötajaga on vajalik suhelda arvestades tema isikuomadusi, ettevalmistus tööks, eeldusi ja võimeid. Personalitöö eesmärgiks on:
tule, vere ja mässu värv. (,,Mida mõtleb mees") (August Sang) 9 Kersti Merilaas Kersti Merilaas(1913-1986) tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus oli tema tunnusteks. Kriitika hindaski eelkõige naiseliku andumis- ja olemisrõõmus näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendajana. Esikkogu ,,Maantee tuuled"(1938) pealkiri ja nimiluuletus viitavad Merilaasile omasel optimistlikul viisil elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab paljutõotavate kaugustega, kuid ka rännaku endaga. Vaatamata nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga. Mis on nukker nuuksatus, mis raske ohe? On mere kohal pilv kui hiigla lohe. Ta poole pahisedes mõõnab voog. Ta londi langetab.
Pooldajad: kultuur vajab mõistmiseks, et teoreetilised väited selle kultuuri jaoks kohaldatakse. ei ole võimalik ehitada suurt taustsüsteemi, kus kõiki kultuurinähtusid oleks võimalik kirjeldada. Kultuuriuniversalism: inimesed on bioloogilise liigina ja kul.tegutsejatena sarnased. Inimeste ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on süvatasandil samad ja kultuurilised erinevused on pinnavirvendus. On optimistlikul seisukohal ka teoreetiliste väidetega osas. Kõikides kultuurides kehtivad samad mängureeglid ehki üksikuid erinevusi. Kõik on taandatav samade tüpoloogilistele üldistele joontele ja ühesuguse teoreetilise kirjeldatav. Kultuurisuhete dünaamika: Antropoloog Dan Sperber on võrrelnud kultuurinähtuste levikut haiguste levikuga. Kui kuskil mõni kultuuriline praktika õitsele puhkeb, siis võivad sellest nakatuda ka naabrid. mõned proovivad eemalduda, pookida ennast selle vastu.