selgitamine; 3) kvantitatiivne analüüs, s.o. nähtuste tunnuste ning nende muutumise põhjuste võimalikult täpne numbriline uurimine. (Rakendus: riigi- ja valitsusasutused, rahandus ja pangandus, ettevõtted ja organisatsioonid, audiitorid, teadus- ja arendustegevus). Simuleerimismudel-tuginedes sellele on võimalik analüüsida erinevaid arengutsenaariume ning saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta erinevates keskkonnatingimustes. Optimeerimismudel-võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning selle saavutamist piiravate tingimustega. Optimeerimisülesannete näiteid: Optimaalse tootmisplaani leidmine Vastastikku mitteasendatavate (või asendatavate) seadmete optimaalse koormamise mudelid Materjalide optimaalne lahtilõikamine Tootmisvarude optimeerimine Segude mudelid Söödaratsioonide optimeerimine (ka dieediülesanne)
annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi, dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid Kujutlusmudelid põhinevad intuitiivsel ettekujutlusel reaalsest objektist (sõnaline selgitus, definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi eelnevast mõjutamisest („mis siis, kui...“) info selle kohta, mis ühe või teise otsuse/valiku tulemusel juhtub. Otsustusprotsessi etapid: Probleemi defineerimine Otsustuskeskkonda mõjutavad:
optimaalne hind, mis loob sobiva nõudluse ja tagab, et taastumatud ressursid saavad otsa planeeritud ajahetkel. Loodusvarade hindade tegelik areng Praktika näitab, et tegelikkuses ei ole loodusvarade hinnad käitunud Hotellingi reegli kohaselt. Ajavahemikul 1900-1960 loodusvarade reaalhinnad pigem langesid. Arengut põhjendas innovatiivselt Anthony Fisher. Ta oli nõus sellega, et kaevandamiskulud kasvavad. Kuid osa tuludest suunatakse uute varade otsimiseks. Seetõttu muutub ka optimeerimismudel. Loodusvarade varu võib kas väheneda või kasvada. Vastavalt sellele muutuvad kasutustasu ja kaevandamiskulud: uute varude leidmine alandab kasutustasu, heade varude leiud alandavad kaevandamiskulusid. Kaevanduse omaniku ülesandeks on valida kasutamise määr ja uute maardlate otsimine sellisena, et varadest saadava tulu nüüdisväärtus oleks maksimaalne. Kui varud vähenevad, dikteerirb hinnatõusu kasutustasu. Ometi ei ole see tõus eksponentsiaalne.