Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"optatiiv" - 3 õppematerjali

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

- saavutus ­ sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond. Modaliseeritud laused on eksplitsiitselt väljendatud modaalsusega. Modaliseerijad on nt partiklid, modaalverbid, grammatilised vahendid. Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv ­ küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus ­ seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

 KAS TEGEVUS ON KORDUV, KESTEV / TAGAJÄRJEGA VÕI TAGAJÄRJETA  30. Kõneviis ja modaalsuse valdkond.  Whaley loetleb:  Indikatiiv – kindel kõneviis  Interrogatiiv – küsimuste jaoks  Subjunktiiv – väljendab, et tegevus on kahtlev (pole kindel) – aga pole sama, mis eesti tingiv  imperatiiv – direktiiv (käskiv)  optatiiv – soov  Modaalsus:  Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil.  Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid).  Klassikaliselt 3 modaalsust:

Keeled → Keeleteadus
72 allalaadimist
Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
8
doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Käändeid tema grammatikas 5: nom, gen, dat, akk, rektiiv. Sõnamuutmissüsteem järgib tolleaegset saksa-ladina süsteemi. Võrdlus mb-tunnuseline. Noomeniga seondub õpetus, kuidas tuletada rahvaste nimetusi: moodustub rektiivist, liidetakse meessoo lõpp -linne või naissoo lõpp ­ick. Verbi käsitlus sarnane Stahliga: kategooriatest tegumood, isik, arv, aeg, kõneviis, tegumood; aegadest preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt, futuurum; kõneviisidest indikatiiv, imperatiiv, optatiiv, konjunktiiv, infinitiiv. Süntaks Stahlil puudus, tal on: esitab näpunäited käände- ja pöördevormide kasutamiseks. Rahvakeeles pole artiklit. Grammatika sõnastikus leidub palju rahvakeelseid, Lõ-Tartu murdele omaseid sõnu. Arhaismid. Adrian Virginius - silmapaistev keelemees ja kirikukirjanduse väljaandja. 1683 kutsus Fischer ta eestikeelset piiblitõlget ette valmistama. Rootsi kuningalt saadud raha eest tuli piibel välja anda lõuna- ja põhjaeesti ning läti k. Fischer

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun