Vaal eritab merevette igal päeval 1013 Calciviridae (vaala diarröa) partiklit! Võib nakatada inimest ja on soolases merevees üsna püsiv. Hepatiit E , gastroenteriit, kõhulahtisus. Defensiinid Imetajatel, Putukatel, Taimedel. Kõik kes vahepeale jäävad. Väiksed valgud, kaitsevad bakterite ja viiruste eest edukalt. Opsoniseerivad – märklaua märgistamine, mis on vaja kõrvladada, beeta defesniiniga, anitkeha seostumisegaa, komplemendiga, kui tulevad fagotsüüdid siis opsoniseeritud materjal kiirelt fagotsüteeritakse. Kemotaktilised, gradiendis võivad dentriitarkud liikuda nt Histamiinid midagi?? Raku kasvu muutmine Märklaudu otseselt hävitada. Mõningad defensiinid on ajas muutunud veidral moel. Mürgised imetajad. Kuubalt ja Haitilit – Solendon cubanus – putuktoiduline, süljenäärmetesse suudavad sünteesida mürgist sülge, hammustavad loomi ja need kangestuvad. Ka isased nokkloomad omavad mürginääret, tagakäpa
antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile. Makrofaagidel on neile opsoniinidele vastav retseptor. Fagotsütoos toimub kohe pärast opsoniseeritud partikli seostumist vastava rakuretseptoriga. Aktiveeritud makrofaagi sekreteerivad tsütotoksilisi valkem mis aitavad elimineerida viirus-infitseeritud ja tuumori rakke. 9. Im.süsteemiga seotud rakud (hematopoeetiline "puu") Kõik vererakud saavad alguse vereloome tüvirakkudest = hematopoetic stem cells (HSC). Tüvirakud on rakud, mis võivad differentseeruda teisteks rakutüüpideks, nad on self-renewing; nad hoiavad oma populatsiooni taset teatud stabiilsel tasandil
defitsiidid hiliste komponentide hulgas (membraani ründekompleks) Fagotsütoosi puhul: Neutrofiilid ei ole võimelised vastama kemotaktilisele stiimulile nt komplemendi poolt vahendatud opsonisatsioonist (laiskade leukotsüütide sündroom) Neutrofiilid ei ole võimelised piiristuma spetsiifiliste adhesioonimolekulide puuduse tõttu, mille abil seostuda veresoone endoteeliga (leukotsüütide adhesiooni defitsiit, LAD) Bakterid ei ole opsoniseeritud (vt klassikalise komplemendi teed läbi C1-e, C puudulikkus) Fagosoomid, mis sisaldavad fagotsüteeritud mikroobe, ei „sulandu“ lüsosoomidega, mis sisaldavad tapja-agente (tegureid) (killing agents). Chediak-Higashi sündroom Lüsosoomid ei sisalda olulisi tsütotoksilisi tegureid intratsellulaarseks surmamiseks. Näiteks hapniku vabad radikaalid kroonilise granulomatoostõve puhul; müeloperoksidaasi puudulikkus. 33
annaabi.ee 
